{{See artikkel| räägib revolutsioonilistestVenemaa marksistidestSotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajatest; teiste tähenduste kohta vaata [[Bolševik (täpsustus)]]}}
{{keeletoimeta}}
5. rida:
{{Marksism}}
'''Bolševikud''' ehk '''enamlased''' ([[vene keel]]es ''большевики'') olid [[Venemaa SotsiaaldemokraatlikuSotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa koosseisuSotsiaaldemokraatliku kuulunudTöölispartei]] poliitiliseradikaalse voolutiiva esindajad töölisliikumises. [[VSDTP II Kongress]]il [[1903]]. aastal said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis [[Vladimir Lenin]], partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Sellest tulebki nimetus "enamlased". Vähemusse jäänud vastaseid hakati nimetama [[menševik]]eks ehk [[vähemlased|vähemlasteks]].
Sotsiaaldemokraadid hindasid 1905–19071905.–1907. aastatel alanud revolutsioonilist liikumist, kui kodanlik-demokraatlikku revolutsiooni, mis oli suunatud tsaari isevalitsuse nõrgestamisele, mitte aga klassivõitlusest[[klassivõitlus]]est lähtuvat [[proletariaadi diktatuuridiktatuur]]i kehtestamisele. Bolševike arvates pidi antud revolutsiooniline liikumine üle kasvama sotsialistlikuks, menševikud aga arvasid, et Venemaa peab enne sotsialismi läbima rea reforme. Samuti olid B-dbolševikud ja M-dmenševikud eriarvamusel VSDTP organisatsioonilise ülesehituse suhtes,: bolševikud ja Lenin arvasid, et partei peab olema rangelt tsentraliseeritud, sõjaväetüüpi organisatsioon, mis võimaldaks saavutada peale taktikaliste eesmärkide ka strateegilisi eesmärke – proletariaaadi(proletariaadi maailmarevolutsioon jne).
Menševike juht oli [[Georgi Plehhanov]].
Bolševikud pidasid erinevalt menševikest revolutsiooonilise liikumise peajõuks töölisklassi, proletariaadi diktatuuri võimu aluseks ja sotsialismi ehitamise põhitingimuseks lugesidpidasid nad töölisklassi ja talurahva liitu.
Enamlaste võitlus vähemalaste vastu lõppes [[VSDTP VI Kongress]]il [[1912]]. aastal sellega, et vähemlased heideti parteist välja.
