Vikipeedia

Kalevipoeg: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
 
{{Vikinda|kuu=aprill|aasta=2017}}{{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=aprill}}
{{See artikkel|räägib Eesti rahvuseeposest; eepose peategelase kohta vaata artiklit [[Kalevipoeg (tegelane)]]; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kalevipoeg (täpsustus)]].}}
[[Fail:Kalevipoeg.jpg|pisi|1935. aastal ilmunud "Kalevipoja" kaas]]
'''"Kalevipoeg"''' on peamiselt [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i poolt [[rahvaluule]]aineil loodud Eesti [[rahvuseepos]].
 
==AlgatusEepose loomine==
 
[[19. sajand]]i alguse [[rahvuslik liikumine|rahvusliku liikumise]] tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. [[1839]] tegi [[Friedrich Robert Faehlmann]] [[Õpetatud Eesti Selts]]is ettekande [[Kalevipoeg|Kalevipoja]]-[[muistend]]itest. Rahvasuust pärinevad [[proosa]]vormis [[hiid|hiiu]]muistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. ▼
 
▲[[19. sajand]]i alguse [[rahvuslik liikumine|rahvusliku liikumise]] tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. [[1839]] tegi [[Friedrich Robert Faehlmann]] [[Õpetatud Eesti Selts]]is ettekande [[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoja]]-[[muistend]]itest. Rahvasuust pärinevad [[proosa]]vormis [[hiid|hiiu]]muistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu.
==Vormi kujunemine==
 
Pärast Faehlmanni surma [[1850]] jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega [[Virumaa]]lt pärit ja [[Tartu Ülikool]]is õppinud [[Võru]] [[arst|linnaarst]] Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas [[regivärss|regivärssi]]. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste "[[Kalevala]]" saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga [[regivärss|regivärsilise]] vormi kasuks. Ülesanne polnud kerge, sest sisu ja vorm olid väga erilaadilised. Eesti vanem rahvalaul on loomult pigem [[lüürika|lüüriline]] kui [[eepika|eepiline]]. Muistendid olid aga üksikud pudemed, mis ei moodustanud terviklikku [[faabula]]t. Kreutzwald püüdis põimida nad üheks tervikuks, kasutades selleks regivärssi meenutavaid värsse. Kreutzwaldi abistasid ka baltisaksa arst ja folklorist [[Georg Julius von Schultz]] ning maamõõtja [[Johan Lagos]].<ref>{{Netiviide |Autor=[[Felix Oinas]] |URL=http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev2/klvp_kytkes.html |Pealkiri=Kalevipoeg kütkeis |Väljaanne=folklore.ee |Kasutatud=3. detsember 2017}}</ref>
20. rida ⟶ 18. rida:
==Sisu kokkuvõte==
 
Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on [[värss]]e 19 023. Eepos algab Kalevipoja ([[Sohni]]) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema [[Linda (mütoloogia)|Linda]] röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab [[Ilmarine|Soome sepp]]a, kuskellelt mõtlematusegaostab mõõga, seejärel tõmbab mõtlematusega enda peale veresüü ja needuse. Koju naastes saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusegakiviviskevõistluse võitmisega maa kuningaks. Ta künnab maad, toob [[Pihkva]]st laudu, ehitab koos kaaslastega linnu ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Sõdade vahel kogeb rahvas õnneaega. Kangelane ehitab laeva ning teeb kaaslatega avastusreisi maailma otsa. Vägimees võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb [[Sarvik]]-taadi ja tema põrgulistega, ningteisel avastusreisiretkel maailma[[põrgu]]sse otsaaheldab ta Sarviku. Kestvatest sõdadest väsinuna ja peale sõprade [[Alevipoeg|Alevipoja]] ja [[Sulevipoeg|Sulevipoja]] surma, annab ta lõpuks valitsuse üle [[Olevipoeg|Olevipojale]]. ning vanastVanast needusest märgitud saatus viib ta [[Kääpa jõgi|Kääpa jõe]] äärde, kus kunagi [[sorts]]i poolt varastatud ning vette pillatud mõõk tal Soome sepa sajatuse tõttu jalad alt lõikab. Kalevipoeg sureb, tema vaim tõuseb taevasse ning [[Vanaisa (mütoloogia)|Vanaisa]] otsustab anda talle tööks põrgu väravate valvamise. Hiid lööb rusika kaljusse: ''"Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma lastel' õnne tooma, Eesti põlve uueks looma."''
 
==Tõlked==
36. rida ⟶ 34. rida:
Sissejuhatuseks
 
'''Esimene lugu'''<br>Kalevi [[Kalev (mütoloogia)| Kalev]]i tulek. [[Salme (tegelaskuju)| Salme]] ja Linda. Pulmad.
 
'''Teine lugu'''<br>Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv.
42. rida ⟶ 40. rida:
'''Kolmas lugu'''<br>Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek.
 
'''Neljas lugu'''<br>Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga[[Saarepiiga]]. Laul merest.
 
'''Viies lugu'''<br>Kalevipoeg Soomes. [[Suure tamme laul|Suur tamm]]. Kättemaks tuuslarile[[tuuslar]]ile.
 
'''Kuues lugu'''<br>Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine.
54. rida ⟶ 52. rida:
'''Üheksas lugu'''<br>Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja. Sõjakulleri sõit.
[[Pilt:KRUSE(1846) p651 rechts.jpg|pisi]]
'''Kümnes lugu'''<br>Kikerpära soo. Veevaimu[[Vetevaim|Veevaim]]u kuld. Jõukatsujad. Võla tasumine Soome. [[Ilmaneitsi]] sõrmus.
 
'''Üheteistkümnes lugu'''<br>Lauatoomine üle [[Peipsi]]. Mõõk varastatakse. Mõõga needmine. [[Väike mees|Väikemehe]] seiklus.
 
'''Kaheteistkümnes lugu'''<br>Lauavõitlus ja [[Siil (mütoloogia)|siil]]. Pikk magamine. Unenägu. Vaeslapse tall. Sillaehitus.
 
'''Kolmeteistkümnes lugu'''<br>Rännak laudadega. Minek allmaailma. [[Põrgupiigad]].
 
'''Neljateistkümnes lugu'''<br>Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus [[sarvik]]-taadiga. Lahkumine.
 
'''Viieteistkümnes lugu'''<br>Tagaajajad. Olevipoeg ja linnaehitus. Piigade saatus.
 
'''Kuueteistkümnes lugu'''<br>Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja [[Varrak]].
 
'''Seitsmeteistkümnes lugu'''<br>Sõjaratsu sõit. [[Assamalla lahing]]. Juhtumised põrgukatla juures. [[Murueide tütred|Muruneidude]] tants.
[[Pilt:Oskar_Kallis,_Kalevipoeg_allilmas.jpeg|270px|left|thumb|"Kalevipoeg allilmas". [[Oskar Kallis]], 1915.]]
'''Kaheksateistkümnes lugu'''<br>Teine teekond allmaailma. Lahing põrgulistega. Kahevõitlus sarvikuga.
 
'''Üheksateistkümnes lugu'''<br> Sarvik-taadi aheldamine. Õnne-aeg. Pidu ja [[tarkuseraamat]]. Sõjateated.
 
'''Kahekümnes lugu'''<br> Sõttavalmistus. Lahingud. [[Raudmehed|Raudmeeste]] saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas.▼
 
 
▲'''Kahekümnes lugu'''<br> Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas.
 
===Esimese loo kokkuvõte===
 
====Kalevi tulek; Salme ja Linda ====
 
Põhja piiril [[Taara]] tammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale[[Venemaa]]le ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale[[Turjamaa]]le ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas istus põhjakotka selga ja lendas [[Viru randarand]]a. Sinna rajas ta riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks.
Läänemaal[[Läänemaa]]l aga elas noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, mille põue pistis, tedremuna, mille pani põue ja varesepoja, kelle pani põlle sisse. Kodus pani ta muna kana alla villavakka, varesepoja viskas aga kirstu taha. Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast aga orjatüdruk.
 
====Salme kosilased; Linda kosilased; pulmad====
 
Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevsilmne päike, kuid Salme saatis nad koju tagasi. Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu. Mõrsja pandi piduriidesse ja rahvas tuli lustima. Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda, kuid neile ütles ka Linda ära. Kuu läks koju nukralt ja päike vihast puhkides. Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi. Salme lausus, et vood on kurjad ja lained teinekord pahad ning nii pidi vesi kurvalt koju minema. Polnud paremat õnne ka tuulel ja [[Kungla kuningas|Kungla kuningal]]. Kui aga Linda Kalevit nägi, teadis ta, et see mees on talle meelepärast. Kalev kutsuti sisse ja pandi laua taha istuma. Linda aga läks peoriideid selga panema. Kui ta tagasi tuli, oli ta nii ilus, et isegi lesk ei tundnud teda ära. Siis hakkasid Linda ja Kalev pulmi pidama. Kaua kestis tants ja trall. Siis hakkas täht koju minema. Ta viis Salme endaga kaasa-sinna, kus ainult tuulehoog tõi tervisi ja vihmapisar vihmavett. Kalev ja Linda pidasid pulmi kaua, kuid ka nemad pidid lõpuks lahkuma. Nad jätsid lesknaisega hüvasti, istusid saani ja sõitsid Kalevi koju.
 
===Teise loo kokkuvõte===
 
====Kalevite pärandus====
 
Kaua elas Kalev Lindaga õnnelikult ja valitses rahvast. Viimaks tundis ta, et surmatund on lähedal. Ta kutsus Linda ja ütles: pärast minu surma sünnib sulle viimane poeg. Mina seda enam ei näe. Ometi saab temast minuväärne mees. Kui noorem poeg suureks on sirgunud, tuleb tal vendadega liisku heita, kes neist saab rahva kaitsjaks ja valitsejaks. Riik peab jääma jagamata, ühele pojale. Siis on ta tugev ja kindel.
Pärast seda heitis vana Kalev voodisse ja enam ta ei tõusnud. Seitse päeva leinas Linda teda. Nii kaevas Linda ise haua, sängitas mehe muru alla. Sinna peale kandis hulga kive, et kalm tulevastele põlvedele silma paistaks. See on praegune [[Toompea]]. Üht rasket kivirahnu kandes väsis lesk ära ja kivi libises käes. Linda istus kivile ja valas kaua pisaraid. Nii tekkis ta pisaratest [[Ülemiste järv]].
 
[[Pilt:Kalevipoeg_(Glehni_park)_01.jpg|200px|thumb|Kalevipoja kuju [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa|Nõmme]]l [[Glehni park|Glehni pargis]]]]
106. rida:
Ajapikku sai Linda kosilastest rahu.
 
===Kirjandus===
 
* Anton Paul Fedor Constantin Possart ''[http://reader.digitale-sammlungen.de/de/fs1/object/display/bsb10783270_00175.html Sitten und Gebräuche: Sagen und alte Religion die Esthen]'' Rmt: "Statistik und Geographie des Gouvernements Esthland". Stuttgart, 1846, lk. 173-
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kalevipoeg"