Multimeeter: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 549 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
'''Multimeeter''' (ka tester) on [[mõõteriist]]millega saab mõõta mitut elektrilist suurust, eelkõige [[elektripinge |pinget]], [[voolutugevus]] ja [[takistus]]t. Mõõdetavasuuruse väärtust – näitu – saab lugeda osutiga skaalalt (analoogmultimeetrites) või elektrooniliselt [[näidik]]ult numbernäiduna (digitaalmultimeetrites).
'''Multimeeter''' (ka tester) on [[mõõteriist]] mitme elektrilise suuruse mõõtmiseks, näiteks: takistust, voolutugevust, pinget ja võimsust.
 
Pikka aega kasutusel olnud analoogmultimeetreid hakkasid alates 1990. aastatest asendama numbernäiduga digitaalmultimeetrid, mis esitavad mõõtetulemused numbernäidunamõõtetulemuse [[vedelkristallkuvar|LCD]]- (harveminivõi [[LED]]-) [[näidik]]ulnäidikul.
 
Multimeetri tähenduses mõistetakse eelkõige kompaktset (kaasaskantavat) patareitoitega universaalmõõteriista. Multifunktsionaalsed profimõõtevahendid võivad olla suurema täpsusega ja lisavõimalustega, ka võrgutoitega statsionaarsed seadmed. TavaliseltMultimeeter on(sageli multimeeterkoos kas[[ostsilloskoop patareitoitega|ostsilloskoobiga]]) jaon digitaalseesmane ekraanigamõõtevahend võielektriseadmetes analoogekraaniga,rikete taskukohastavastamisel kaasaskantavatja mõõteriista. Multimeetrite hinnad võivad varieeruda sõltuvalt nende täpsusest jaseadistustoimingutel parameetrite(nt olemasolustautotestrid).
 
Multimeeter (sageli koos [[ostsilloskoop |ostsilloskoobiga]]) on esmane mõõtevahend elektriseadmetes rikete avastamisel ja seadistustoimingutel.
 
[[Pilt:Messgeraet-udssr1.jpg|pisi|Analoogmultimeeter]]
== Analoogmultimeeter ==
Analoogmultimeeter on [[Mõõteriist#Mõõtemehhanism |pöördpool-mõõtemehhanismiga]] osutimõõteriist, mille pinge- ja voolumõõtepiirkonnad valitakse mõõtemehhanismiga ühendatavate jada- ja rööptakistite ümberlülitamise teel. Analoogmultimeetril,Voolu tuntudmõõtepiirkondades kamõõdetakse kuitegelikult galvanomeeter.pingelangu Analoogmeetridsisseehitatud onkindla tihtipealeväärtusega suuremadtakistil ega(mitme pakumõõtepiirkonna niisaamiseks paljudetakistite parameetrite mõõtmist kui digitaalsed multimeetrid. Lisaks võivad neid ohustada suuremad vibratsioonid ja põrutusedjadaühendusel).
 
Vahelduvpinge ja -voolu mõõtepiirkondades vahelduvvoolusuurusedmõõdetava vahelduvvoolu suurused eelnevalt alaldatakse.
Voolu mõõtepiirkondades mõõdetakse tegelikult pingelangu sisseehitatud kindla väärtusega takistil (mitme mõõtepiirkonna saamiseks takistite jadaühendusel).
 
Vahelduvpinge ja -voolu mõõtepiirkondades vahelduvvoolusuurused eelnevalt alaldatakse.
 
Takistuse mõõtepiirkondades mõõdetakse analoogmultimeetris toitepatarei voolu, mis läbib vastavalt mõõtepiirkonnale mõõdetavat takistust. Takistuste skaalal on null paremal (mida väiksem takistus, seda tugevam vool) ja skaala on tugevalt mittelineaarne.
 
MõõdetavatePeamiste mõõdetavate suuruste ühikute järgi on analoogmultimeetrit nimetatud ka [[:en:Avometer|avomeetriks]].
 
[[Pilt:RE50G Range Digital Mutilmeter, professional Mutilmeter.jpg|pisi|Digitaalmultimeeter]]
== Digitaalmultimeeter ==
Tänapäeva multimeetrid on enamasti digitaalsed, kas LCD- võija LED-ekraaniga. On olemas ka autotestrid, mis on väga tavakasutaja sõbralikud ning ei vaja lisateadmisi. Professionaalsemad multimeetrid annavad kasutajale programmide muutmise võimaluse ning rohkem informatsiooni parameetrite kohta. Digitaalsed multimeetrid tulid kasutusele 1990. aastatel. Digitaalmultimeetris muudetakse mõõdetav suurus vastavaks alalispinge väärtuseks. See alalispingesignaal digiteeritakse [[analoog-digitaalmuundur]]iga. Digitaalmõõteriistades. kasutatakse peamiselt integreerivat (kondensaatori laadimisel-tühjendamisel põhinevat)integreerivat muundurit ([[:en:Dual-Slope ADC|Dual-Slope ADC]]), mis muundab pinge väärtused vastavateks ajavahemikeks, mille pikkust väljendatakse tugisageduse allika perioodide arvuga. Integreerimisvahemike pikkuseks on kuni 0,3 sekundit; see on piisav, et vähendada näidiku viimase numbri vilkumist (mõõdetav suurus pole tavaliselt püsiv).
 
Niisugune muundamismeetod tagab suure ajalise stabiilsuse ja häirekindluse, nii et mõõtetäpsus on kõigis mõõtepiirkondades küllalt hea (mõõteviga ei ületa ka lihtsamatel, 4-kohalise näiduga riistadel 1%). Suure sisendtakistuse (tüüpiliselt 10 MΩ) tõttu on mõõteriista enda mõju mõõdetavale ahelale tühiselt väike.
 
Vahelduvvoolusuuruste korral kasutatakse täppisalaldit, mis välistab alaldusdioodi mittelineaarsuse mõju näidule. Takistuse mõõtmine põhineb püsivooluallikal (vt [[Oommeeter#Digitaaloommeeter |digitaaloommmeeter]]).
 
Digitaalmultimeeter vajab kõigiks mõõtetoiminguteks elektrienergiat. Energiaallikaks on tavaliselt [[patarei]] pingega 9 V (6LF22).
 
=== Lahutusvõime ===
Multimeetri lahutusvõime (resolutsiooni) all mõeldakse suurimat mõõteväärtuste – mõõtesammude arvu, mida multimeeter saab näidikul kuvada. See arv on kõige sagedamini kas 4- või 5-kohaline. Igal [[kümnendsüsteem|kümnendkohal]] võivad olla numbrid 0...9, välja arvatud esimene, kõrgeima väärtusega koht. Lahutusvõimet tähistatakse täisarvu ja murdosaga:
 
Lahutusvõimet tähistatakse täisarvu ja murdosaga:
*3½ või 3,5 – suurim mõõtesammude arv 1999, kusjuures esimese koha number võib olla 0 või 1 (nulli ei kuvata);
*3¾ või 3,75 – suurim arv (olenevalt tootjast) 3999 või 5999, esimese koha number vastavalt 0...3 või 0...5;