Viinistu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Eemaldatud muudatus 5078206, mille tegi 146.255.182.92 (pilt võib ikka olla) Märgis: Eemaldamine |
PResümee puudub |
||
14. rida:
Viinistut mainiti esmakordselt [[1372]]. aastal Wynesti külana. Hiljem on arvatud, et nime algne kuju oli Finnisdorf, mis tähendas soome kalurite asulat. [[1643]]. aastal elas külas 24 peret mitmest rahvusest (eestlased, soomlased, rootslased ja venelased).
[[Põhjasõda]] ja [[katk]] vähendasid oluliselt Viinistu rahvaarvu, see taastus alles 19. sajandil. Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] elas külas umbes 500 inimest. Pärast
Sajandite vältel oli Viinistu rahva peamine elatusallikas [[kalapüük]], mida täiendas [[sõbrakaubandus]] Soomega. Pärast [[keeluseadus]]e kehtestamist Soomes [[1919]]. aastal lisandus sellele tulus [[piiritus]]e [[salakaubavedu]].
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] mõjutas Viinistut tugevalt tööstuse areng naabruses asuvas [[Loksa]] linnas. Viinistusse rajati suur [[kalurikolhoos]].
== Viinistu muuseumid==
===Viinistu Kunstimuuseum===
{{vaata|Viinistu Kunstimuuseum}}
[[Rootsi]]st naasnud väliseestlane, ärimees ja kunstikoguja [[Jaan Manitski]] ostis [[1998]]. aastal kunagise kalurikolhoosi pankrotivara. [[2002]]. aastal avas ta renoveeritud hoonetes erakunstimuuseumi.
Muuseumis on suur eesti kunsti väljapanek, mille keskmes on [[baltisaksa
Lisaks rajas Manitski kolhoosi vanasse katlamajja kontserdisaali, asutas suveteatri ning ehitas restorani ja hotelli. Sadamast lähevad ekskursioonid lähedal asuvale [[Mohni saar]]ele.
|