Viinistu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eemaldatud muudatus 5078206, mille tegi 146.255.182.92 (pilt võib ikka olla)
Märgis: Eemaldamine
PResümee puudub
14. rida:
Viinistut mainiti esmakordselt [[1372]]. aastal Wynesti külana. Hiljem on arvatud, et nime algne kuju oli Finnisdorf, mis tähendas soome kalurite asulat. [[1643]]. aastal elas külas 24 peret mitmest rahvusest (eestlased, soomlased, rootslased ja venelased).
 
[[Põhjasõda]] ja [[katk]] vähendasid oluliselt Viinistu rahvaarvu, see taastus alles 19. sajandil. Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] elas külas umbes 500 inimest. Pärast Nõukogude [[küüditaminejuuniküüditamine|küüditamistjuuniküüditamist]] ja sõjasündmusi olijäi külla jäänud vaid 146 elanikku.
 
Sajandite vältel oli Viinistu rahva peamine elatusallikas [[kalapüük]], mida täiendas [[sõbrakaubandus]] Soomega. Pärast [[keeluseadus]]e kehtestamist Soomes [[1919]]. aastal lisandus sellele tulus [[piiritus]]e [[salakaubavedu]].
 
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] mõjutas Viinistut tugevalt tööstuse areng naabruses asuvas [[Loksa]] linnas. Viinistusse rajati suur [[kalurikolhoos]].
 
== Viinistu muuseumid==
===Viinistu Kunstimuuseum===
{{vaata|Viinistu Kunstimuuseum}}
[[Rootsi]]st naasnud väliseestlane, ärimees ja kunstikoguja [[Jaan Manitski]] ostis [[1998]]. aastal kunagise kalurikolhoosi pankrotivara. [[2002]]. aastal avas ta renoveeritud hoonetes erakunstimuuseumi.
 
Muuseumis on suur eesti kunsti väljapanek, mille keskmes on [[baltisaksa kunstnikekunst]]nike [[Düsseldorfi koolkond]], [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgema Kunstikooli Pallas]] kunstnikud [[Tartu]]st ja uuem eesti kunst.
 
Lisaks rajas Manitski kolhoosi vanasse katlamajja kontserdisaali, asutas suveteatri ning ehitas restorani ja hotelli. Sadamast lähevad ekskursioonid lähedal asuvale [[Mohni saar]]ele.