Ceterum censeo Carthaginem esse delendam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
 
{{pealkiri kaldkirjas}}
[[Pilt:Marco_Porcio_Caton_Major.jpg|pisi|Senaator Cato]]
'''"Ceterum censeo Carthaginem esse delendam"''' on ladinakeelne ütlus, mis tähendab eesti keeles "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada". Levinud on ka kujud ''Ceterum autem censeo Carthaginem esse delendam'' ja ''Carthago delenda est''.
 
Ütluse autorina teatakse [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] tegutsenud [[Vana-Rooma]] [[senaator]]it [[Cato Vanem]]at. Ta kordas seda lauset iga oma kõne lõpus, kui ta pidas neid [[Rooma senat]]is enne [[Kolmas Puunia sõda|Kolmandat Puunia sõda]] [[Kartaago]] vastu. Senaator oli käinud Kartaagos ja oli veendunud temaselle ohtlikkuses.
 
Ütlus viitab mingi idee järjepidevale rõhutamisele, hoolimata teemast või hetkest. Väljendi lühendatud kuju "ceterum censeo" kasutatakse oma seisukoha korduvaks ja visaks rõhutamiseks. <ref name="2rKWP"/>
 
== Taust ==
12. rida ⟶ 11. rida:
 
Kolmandale Puunia sõjale andis ajendi konflikt Kartaago ja [[Numiidia]] kuninga vahel, milles roomlased toetasid Numiidiat. Kui kartaagolased Numiidia vastu sõtta astusid, käsitasid roomlased seda 201. a. eKr sõlmitud rahulepingu rikkumisena (leping keelas Kartaagol sõjapidamise Rooma nõusolekuta). Rooma esitas Kartaagole vastuvõetamatud tingimused, nõudes linna maha jätmist ja asumist sisemaale. Kartaagolased otsustasid sõjaga vastata. Seejärel maabus Rooma väejuht [[Scipio Africanus]] oma vägedega [[Põhja-Aafrika]]s. Aastal [[146 eKr]] piiras, vallutas ja purustas ta Kartaago linna. Legendi järgi külvati peale seda linna põldudele soola, et seal enam ükski taim ei kasvaks.
 
Tänapäeval levinud kujudel antiikallikad Catot ei tsiteeri. Mitmest allikast on siiski teada, et Catol oli tõepoolest tavaks rõhutada oma kõnede lõpus vajadust Kartaago lõplikult purustada, isegi kui kõne põhisisul polnud Kartaagoga mingit pistmist<ref>Charles E. Little, "[https://www.jstor.org/stable/3289867 The Authenticity and Form of Cato's Saying 'Carthago Delenda Est,']" ''Classical Journal'' 29 (1934), lk. 429-435.</ref>. Peamised antiikallikad on:
*[[Plutarchos]]e kirjutatud Cato elulugu teoses "[[Paralleelsed elulood]]", kus ta tsiteeris Catot kreeka keeles: "''δοκεῖ δέ μοι καὶ Καρχηδόνα μὴ εἶναι.''"<ref>{{cite web|url=http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Plutarch/Lives/Cato_Major*.html#27 |title=Plutarch • Life of Cato the Elder |publisher=Penelope.uchicago.edu |date= |accessdate=30. aprill 2015}}</ref>
*[[Plinius vanem]], "[[Looduslugu]]", 15.20: "''[Cato] clamaret omni senatu Carthaginem delendam.''"
*[[Aurelius Victor]], "De Viris Illustribus", 47.8.: "''Carthaginem delendam censuit.''"
*[[Titus Livius]], "[[Ab Urbe Condita Libri]]", XLIX.
*[[Florus]], "Epitoma de Tito Livio bellorum omnium annorum DCC, Liber primus, XXXI".<ref>{{cite web|url=http://thelatinlibrary.com/florus1.html#31 |title=Florus: Epitome of Roman Wars |publisher=Thelatinlibrary.com |date= |accessdate=2015-04-30}}</ref> "''Cato inexpiabili odio delendam esse Carthaginem… pronunciabat.''"
 
Fraasi sõnastuse muutumisest aegade vältel kuni selle jõudmiseni tänapäevasele kujule on andnud ülevaate Silvia Thürlemann artiklis "Ceterum censeo Carthaginem esse delendam" (Gymnasium 81, 1974).
 
==Hilisemas kultuuriloos==
Tänapäeval kasutatakse Cato ütlust kõige sagedamini lühivormis, tõstes esile mingi teesi korduvat rõhutamist. Harvemini tsiteeritakse kogu lauset. Poliitikas ja sõjanduses seostub fraas [[totaalsõda|totaalsõja]] kontseptsiooniga.<ref>{{cite web|url=http://ancienthistory.about.com/b/a/129595.htm |accessdate=January 29, 2007 |deadurl=yes |title="Delenda est" shouldn't be destroyed |archiveurl=https://web.archive.org/web/20060625015443/http://ancienthistory.about.com/b/a/129595.htm |archivedate=June 25, 2006 }}</ref>
 
1673. aastal tsiteeris Inglise minister[[Anthony Ashley Cooper]] Catot kujul "Delenda est Carthago" parlamendi ees peetud kuulsas kõnes [[Kolmas Inglise-Hollandi sõda|Kolmanda Inglise-Hollandi sõja]] ajal, võrreldes [[Inglismaa]]d Rooma ja [[Holland]]it Kartaagoga. Saksameelne raadiojaam [[Radio Paris]] kasutas oma loosungina okupeeritud Prantsusmaal 1940-1944 üleskutset "Inglismaa, nagu Kartaagogi, tuleb hävitada!". Näitekirjanik [[Alan Wilkins]] võttis Cato ütluse oma 2007. aastal ilmunud näidendi pealkirjaks Kolmanda Puunia sõja teemal<ref>{{cite web|url=http://www.traverse.co.uk/show_detail.php?id=432 |title=Traverse THeatre : Homepage |publisher=Traberse.co.uk|accessdate=2015-04-30}}</ref>, nagu ka ajaloolane [[Richard Miles]] oma raamatus [[Kartaago ajalugu|Kartaago ajaloost]].
 
[[Isaac Asimov]]i ulneromaanis "[[Robotid ja Impeerium]]" tsiteeritakse Catot seoses üleskutsega hävitada Maa. Romaanis esineb fraas kujul "Ceterum censeo, delenda est Carthago". Romaanis "[[Rahu maa peal]]" kasutas [[Stanisław Lem]] Cato väljendi mugandust "Ceterum censeo humanitatem preservandam esse" — "Muide, ma arvan, et inimkond tuleb päästa".<ref>{{cite book | author=Stanislaw Lem| title =Peace on Earth| publisher =Houghton Mifflin Harcourt| year =2002| page =178| isbn =015602814X}}</ref>
 
Cato ütlusest inspireeritud pealkirju kannab ka mitu eestikeelset raamatut:
* [[Indrek Tarand]] "Ceterum censeo. Kõnelusi Euroopa Parlamendis" Eesti Maailmavaate Sihtasutus, 2016
* "Ceterum Censeo" (tsitaadikogumik; koostanud ja tõlkinud Martin Kivimets ja Marek Simpson) Salasõna, 1998
* [[Kaarel Ird]] "Ceterum censeo ehk Jahedate suvede jutte" Tallinn: Eesti Raamat, 1965
 
== Viited ==