Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 118 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
Ristisõdade ajajärgul (1096–1291) oli selle algne deklareeritud eesmärk [[Püha Maa]] ehk [[Palestiina]] vabastamine [[islam]]i ülemvõimust, mida katoliku kirik ja paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud pärast muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate vastu ja nende positsiooni ebakindlamaks muutumisel Pühal Maal, ka kristlaste vastu, näiteks [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] rüüstasid ristisõdijad [[Konstantinoopol]]it, [[albilaste sõjad]] olid suunatud Lõuna-[[Prantsusmaa]] [[katarid|katarite]] vastu.
 
Ristiretki võeti ette ka [[Läänemeri|Läänemere]] ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka [[õigeusk|õigeusuliste]] slaavlastega asustatud [[Novgorod]]i piirkonnas ([[Jäälahing]]). Paavst [[Innocentius III]] kinnitas pattude[[patt]]ude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas [[Vana-Liivimaa]] [[palverännak]]u [[Jeruusalemm]]a teekonnaga.
 
{{Sõjaline konflikt
 
==Ristiusu rahumeelne levik==
[[File:Frankish Empire 481 to 814-en.svg|pisi|300pxleft|[[Frangi riik|Frangi riigi]] laienemeine, 481-814]]
Esialgu levis [[ristiusk]] paganate aladele rahumeelse kultuurivahetuse korras, [[Lääne-Euroopa]]s [[5. sajand]]il [[Iirimaa]]le, [[6. sajand]]il [[Frangi riik]]i ja [[7. sajand]]il [[Northumbria]]sse [[Anglosaksi Inglismaa]]l. [[Frangi keiser|Frangi keisri]] [[Karl Suur]]e (768–814) ajal laienes Frangi riik [[Saksi sõjad|Saksi sõdadega]] ja [[Saksimaa ajalugu|Saksimaa]] liidendati Frangi riigiga ja [[saksid]] pöörati [[Germaani mütoloogia|paganlusest]] [[Germaani kristlus|kristlusse]]. Suhtluses [[Bütsants]]i ja [[Ida-Rooma]] riigiga võttis [[Esimene Bulgaaria tsaaririik#Ristiusustamine|Bulgaaria]] vastu [[õigeusk|õigeusu]] Bütsantsilt [[865]]. aastal, [[Kiievi-Vene]] aga [[988]]. aastal.
[[Pilt:Seljuk Empire locator map.svg‎|pisi|300px|Seldžukkide sultanaadi suurim ulatus aastal 1092]]
[[File:A history of all nations from the earliest times; being a universal historical library (1905) (14781479144).jpg|pisi|]]
[[Kesk-Euroopa]]s ja [[Skandinaavia|Skandinaavia maades]] ([[Ansgar (pühak)|Ansgar]]) aga toimus ristiusu levik [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] kaudu ning [[Rooma paavst]]i suunamisel: [[Poola kuningriik]] võttis ristiusu vastu [[966]]. aastal, [[Ungari kuningriik]] kolmkümmend aastat hiljem, [[996]]. aastal. Saksa (ja roomakatoliku usu) mõju idasuunalise levitamise keskuseks oli [[Magdeburgi peapiiskopkond]], mis rajati [[968]]. aastal. [[Taani]] ristiti [[960]]. aastail ja eraldatud [[Island]]i elanikud võtsid ristusu vastu aastal [[1000]]. Umbes samal ajal hakkas ristiusk levima ka [[Norra]]s, kus ta kinnitati riigiusuks [[Olav II Haraldsson]]i valitsemisajal (1016–1028). Umbes samal ajal ristiti ka [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Olaf III Skötkonung]], kuid see ei tähendanud veel, et kogu Rootsi elanikkond oleks meelt muutnud ja ristiusku tunnistanud.
 
 
==Esimene ristisõda, 1096–1099==
[[Pilt:Lähis-Ida 1135.png|pisi|150px|Lähis-Ida aastal 1135, Esimese ristisõja tulemusel moodustatud ristisõdijate riigid]]
 
{{Vaata|Esimene ristisõda}}
Esimese ristisõja kuulutas välja [[1095]] [[Prantsusmaa]]l [[Clermont-Ferrand|Clermontis]] [[Rooma Katoliku Kirik]]u [[paavst]] [[Urbanus II]], kes vastas [[Bütsants]]i keisri [[Alexios I]] palvele. Eesmärgiks oli [[moslem]]itest [[Seldžukid|seldžukkide]] väljatõrjumine [[Pühalt Maa]]lt ja [[Jeruusalemm]]ast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. [[1099]]. aasta [[15. juuli]]l vallutati Jeruusalemm ja rajati [[Jeruusalemma kuningriik]] ning ka teisi ristisõdijate riike. 1099. aastal sai [[Bouilloni Gottfried]]ist [[Jeruusalemma kuningas]]. Jeruusalemma kuningriigile allutati [[Antiookia vürstiriik]], [[Tripoli krahvkond]] ja [[Edessa krahvkond]], aga samuti [[Tibeeria]] valitsejad.
[[Image:Asia minor 1140.jpg|thumb|left|150px|[[Väike-Aasia]] ja [[Palestiina]] 1140. aastal.]]
 
Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes vähem kui kakssada aastat, oli Esimene Ristisõda äärmiselt tähtis verstapost Eurooplaste [[ekspansioon]]is. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati.
 
 
==Teine ristisõda, 1147–1149==
 
[[Image:Asia minor 1140.jpg|thumb|left|150px|[[Väike-Aasia]] ja [[Palestiina]] 1140. aastal.]]
{{Vaata|Teine ristisõda}}
Teine ristisõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui [[Edessa krahvkond]], üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast [[Esimene ristisõda|Esimest ristisõda]], langes [[Seldžukid|Seldžuki]] moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Teise ristisõja kuulutas välja paavst [[Eugenius III]], tegemist oli ka esimese ristisõjaga, mida juhtisid Euroopa kuningad. Ristisõdijate väed liikuid läbi [[Bütsants]]i territooriumi ja liikusid [[Anatoolia]]sse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa [[Seldžuk]]i türklaste poolt. Teine ristisõda oli täielik läbikukkumine ristisõdijatele ja suur võit moslemite jaoks. Selle tulemusel tõusis ka moslemite julgus ristisõdijate ees, mis omakorda viis [[1187]]. aasta Jeruusalemma vallutamiseni, mis omakorda põhjustas Kolmanda Ristisõja [[12. sajand]]i lõpupoolel.
54 386

muudatust