Mart Niklus: erinevus redaktsioonide vahel

Tema vanemad olid Julius Niklus (1905–1981) ja Elfriede Niklus (sündinud Põvvat) (1908–1996).

 

 

Mart Niklus oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[meelsusvang]] aastatel [[1958]]–[[1966]], [[1976]] ja [[1980]]–[[1988]]. Rahumeelses [[vabadusvõitlus]]es tegi Niklus koostööd teiste rahvaste ja eriti teiste [[Balti riigid|Balti riikide]] esindajatega.

 

== Nikluse tegevus vabadusvõitlejana ==

Vastupanuliikumise paljude algatuste (avalikud kirjad, pöördumised, selgitustöö jms) kõrval oli Mart-Olav Niklus [[Balti apell]]i üks koostajaid. Selle tekst koostati augustis [[1979]] Nikluse kodus; ajaloolist sündmust tähistab Nikluse elumajale Tartus Vikerkaare 25 paigutatud mälestustahvel.

 

 

== Inimõigustealane tegevus ==

[[1970. aastad|1970. aastatel]] said kaasvõitlejad Mart Nikluselt teavet KGB tegevuse, [[eeluurimine|eeluurimise]] ja vangilaagrite tingimuste kohta, samuti nõuandeid käitumiseks [[ülekuulamine|ülekuulamise]], [[arreteerimine|arreteerimise]] või vangistuses viibimise ajal. Seesuguseid nõuandeid nimetas Eesti meelsusvang [[Sergei Soldatov]] "poliitvangi käitumisaabitsaks".{{lisa viide}} Niklus on olnud akadeemiku [[Andrei Sahharov]]i kaasvõitleja ja sõber<ref>М Никлус, Воспоминания об Андрее Сахарове, Вперед н-р 57, 21. mai 1991</ref>.

 

 

== Tegevus omariikluse taastamisel ==

Eestis algatati 1979. aastal tagantjärele Balti apelli nime all tuntuks saanud dokument, mis kujutas [[eestlased|eestlaste]], [[lätlased|lätlaste]] ja [[leedulased|leedulaste]] ühispöördumist 40 aastat varem [[Saksamaa]] ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i ja selle salaprotokollide vastu, samuti selle sobingu tagajärje, Balti riikide iseseisvuse hävitamise ja Nõukogude Liitu liidendamise, heastamiseks. Augustis 1979 koostati Mart Nikluse kodus Balti apelli lõplik tekst. Balti apellile kirjutas alla 45 isikut baltimaalast, dokumenti toetasid ka Venemaa inimõiguslased eesotsas akadeemik Sahharoviga.

 

 

== Tegevus pärast Eesti Vabariigi taastamist ==

Mart-Olav Niklus osales Eesti Vabariigi taastamisel rahvusriigina selle õigusliku järjepidevuse alusel (Eesti Kodanike Komiteed), hiljem [[Eesti Kongress]]i saadiku ja [[Riigikogu]] [[VII Riigikogu|VII koosseisu]] liikmena Eesti Kodaniku fraktsioonis.

 

 

== Organisatsioonid, üritused, välisreisid ja muu ==

Mart Niklus on paljude kodu- ja välismaiste akadeemiliste ja ühiskondlike seltside tegev- või auliige. Nende hulka kuuluvad:

* [[Amnesty International]]

 

== Pedagoogiline tegevus ==

Niklus valdab peale emakeele vabalt [[vene keel|vene]], [[inglise keel|inglise]], [[saksa keel|saksa]], [[rootsi keel|rootsi]] ja [[prantsuse keel]]t ning on töötanud võõrkeelte õpetajana.

 

== Muu tegevus ==

Ühiskondlik-poliitilise tegevuse kõrval on Mart Niklus avaldanud loodusteaduste valdkonda kuuluvaid artikleid mitmes teadusväljaandes, alates looduspublitsistikast 1950. aastate stuudiumi ajal Tartu Ülikoolis, samuti nii Eestis ilmuvas kui ka välismaises eriala-ajakirjanduses.

 

 

== Olmelist ==

Pärast vangistusest vabanemist on Mart Nikluse elamispinda ja kodust elu (sh perevägivalda ja võitlust eluaseme säilitamise pärast) käsitletud korduvalt ajakirjanduses. 2001. aastal ähvardati Niklust kodust väljatõstmisega.{{lisa viide}} Tartu linnavolikogu üksmeelse otsusega osteti [[2002]]. aastal elamu Tartus Vikerkaare 25 järelmaksuga Tartu linna omandisse, võimaldamaks Niklusel omaenda kätega ehitatud ja kehtiva testamendiga talle pärandatud kodus üürnikuna edasi elada.{{lisa viide}} Ajakirjanik [[Heimar Lenk]] käsitles Nikluse elutingimusi ajalehes [[Kesknädal]] ja korraldas sellel teemal pressikonverentsi [[Keskerakond|Keskerakonna]] büroos [[Tallinn]]as.{{lisa viide}} Samal teemal kirjutasid ka ajakiri [[Seltskond (ajakiri)|Seltskond]], [[Eesti Ekspress]] jt.{{lisa viide}}

 

 

== Publitsistika ja tõlketegevus ==

Mart Niklus on avaldanud loodusteaduste valda kuuluvaid artikleid mitmes teadusväljaandes (neist esimesed juba stuudiumi vältel Tartu Ülikoolis 1950. aastatel), samuti ajakirjanduses.

 

 

== Autasud ja aunimetused ==

Eesti Vabariigi president [[Lennart Meri]] on Mart-Olav Niklust okupatsioonivastase võitluse eest vääristanud [[Riigivapi II klassi teenetemärk|Riigivapi II klassi teenetemärgiga]] [[24. veebruar]]il [[1996]]. Kaitseliidu Keskjuhatus autasustas Niklust III klassi teenetemedaliga [[7. mai]]l 2003.

 

 

== Publitsistikat Mart Niklusest ==

Kinostuudio Tallinnfilm tegi [[1989]]. aastal Mart Niklusest filmi "[[Kolmkümmend aastat hiljem]]" (režissöör [[Jaak Lõhmus (filmikriitik)|Jaak Lõhmus]]).

 

[[Kategooria:Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu poliitikud]]

[[Kategooria:Kaitseliidu Tartu maleva liikmed]]

[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]

[[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]]

[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]