Ühisrahastus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Reosarevok (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
28. rida:
==Ühisrahastus Eestis==
 
Eestis sai ühisrahastus alguse 2012. aastal, kui käivitus [[portaal]] Hooandja, mis keskendub loovprojektidele.<ref name="Stardipaik"/> Hooandjas on rahastatud üle 600850 projekti ning annetatud ligi kaksneli miljonit eurot.<ref name="Hooandja">{{netiviide|URL=http://www.hooandja.ee/|Pealkiri=Hooandja|Autor=Hooandja}}</ref> Hooandja loojad lõid Eesti, ühtlasi kogu Baltikumi esimese osaluspõhise ühisrahastusplatvormi Fundwise. Fundwise aitab ettevõtete ideedel jõuda rahvusvahelisele tasandile.<ref name="Fundwise2">{{netiviide|URL=https://fundwise.me/et/meie-lugu|Pealkiri=Meie lugu|Autor=Fundwise}}</ref> Osaluspõhise ühisrahastuse põhimõtteks on rahastada ettevõtet, nii et investor saab ettevõttesse investeerides ka selle osaluse.
 
Eestis pole ühisrahastuse turg eraldi seadustega määratletud. 2016. aasta märtsist peab krediidiandjate ja -vahendajate seaduse järgi olema igal krediidiandjal finantsinspektsiooni tegevusluba. Eestis on ettevõtete ja investorite tegevus õigusaktidega nõrgalt reguleeritud. Mingil määral aitavad ettevõtjaid ja investoreid võlaõigusseadus ja tarbijakaitseseadus.<ref name="Järelevalvepoliitika">{{netiviide|URL=http://www.fi.ee/?id=18540|Pealkiri=Järelevalvepoliitika|Autor=Finantsinspektsioon}}</ref>