Sulevipoeg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Sulevipoeg''' on [[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoja]] sõber ja võitluskaaslane Eesti [[rahvuseepos]]es "[[Kalevipoeg]]".
 
Teda on mainitud rahvuseepose kümnendas loos (Rännak laudadega, Teekond allmaailma, [[Põrgupiigad]]).
 
Kui Kalevipoeg tuleb allmaailmast päästetud põrgupiigadega, siis tahab ta need mehele panna:
9. rida:
:Kolmanda kannupoisile. <ref name="3rKWP" />
 
Eepose viieteistkümnendas loos (Tagaajajad, [[Raudoja]] nõianeitsi, [[Olevipoeg]] ja linnaehitus, Põrgupiigade saatus), kosis Sulevipoeg endale ühe põrgupiigadest, kelle Kalevipoeg [[Sarvik]]u käest päästis.
 
Eepose viieteistkümnendas loos (Tagaajajad, [[Raudoja]] nõianeitsi, [[Olevipoeg]] ja linnaehitus, Põrgupiigade saatus), kosis Sulevipoeg endale ühe põrgupiigadest, kelle Kalevipoeg [[Sarvik]]u käest päästis.
:Sulevipoeg, sugulane,
:Valitses vanema piiga
16. rida ⟶ 15. rida:
Koos [[Alevipoeg|Alevipojaga]] päästis Sulevipoeg hiljem keskmise põrgupiiga [[tuuslar]]i käest, kes oli piiga röövinud. Piiga sai seejärel Olevipoja naiseks. <ref name="4rKWP" />
 
Eepose kuueteistkümnendas loos ("Lennuki" ehitus ja merereisi algus. Teekond maailma otsa. [[Lapumaa]] ja Varrak, lapu tark.) jõudis
 
Kalevipoeg koos kaaslastega laeval [[Lennuk (Kalevipoja laev)|Lennuk]] [[Lapu rand]]a ning võttis teejuhiks [[Varrak]]u, Lapu targa. Seilati merel kuni nähti [[Sädemesaar]]t. Varrak ei soovitanud laevameestel saarele minna. Sulevipoeg seevastu pidas seda vajalikuks ning laev aeti randa. Saarel trotsis ta ohtu ning kõndis põrgu leeaugu poole, ehkki juuksed ja kulmud kõrbesid. Viimaks leidis ta, et tulekünkast pole kasu kellelgi -:
Eepose kuueteistkümnendas loos ("Lennuki" ehitus ja merereisi algus. Teekond maailma otsa. [[Lapumaa]] ja Varrak, lapu tark.) jõudis
Kalevipoeg koos kaaslastega laeval [[Lennuk (Kalevipoja laev)|Lennuk]] [[Lapu rand]]a ning võttis teejuhiks [[Varrak]]u, Lapu targa. Seilati merel kuni nähti [[Sädemesaar]]t. Varrak ei soovitanud laevameestel saarele minna. Sulevipoeg seevastu pidas seda vajalikuks ning laev aeti randa. Saarel trotsis ta ohtu ning kõndis põrgu leeaugu poole, ehkki juuksed ja kulmud kõrbesid. Viimaks leidis ta, et tulekünkast pole kasu kellelgi -
:Kodu võiks ta rehekütjaks,
:Saunameestel küljesoojaks
25. rida ⟶ 23. rida:
 
 
Eepose üheksateistkümnendas loos (Sarvik-taadi aheldus, Õnneaeg, Pidu ja [[Kalev (mütoloogia)|Kalev]]i [[tarkuseraamat]], Sõjateated) aheldas Kalevipoeg [[põrgu]]s Sarviku ning naases maa peale kuristiku koopasuu kaudu. Seejärel istuti sõpradega [[Lindanisa]]s lustima, hõiskama ja mõdu jooma. Samal ajal käis Varrak tema kojas ringi ning leidiski midagi, mis oli seina küljes - tarkuseraamatu. Vaatamata Sulevipoja ja Olevipoja manitsustele väärt raamatut mitte loovutada, jäi Kalevipoeg oma varasemalt antud lubadusele kindlaks ning loovutas raamatu Varrakule.
 
Eepose üheksateistkümnendas loos (Sarvik-taadi aheldus, Õnneaeg, Pidu ja [[Kalev (mütoloogia)|Kalev]]i [[tarkuseraamat]], Sõjateated) aheldas Kalevipoeg [[põrgu]]s Sarviku ning naases maa peale kuristiku koopasuu kaudu. Seejärel istuti sõpradega [[Lindanisa]]s lustima, hõiskama ja mõdu jooma. Samal ajal käis Varrak tema kojas ringi ning leidiski midagi, mis oli seina küljes - tarkuseraamatu. Vaatamata Sulevipoja ja Olevipoja manitsustele väärt raamatut mitte loovutada, jäi Kalevipoeg oma varasemaltvarem antud lubadusele kindlaks ning loovutas raamatu Varrakule.
 
Sulevipoeg osales koos kaasvõitlejatega ka eepose kahekümnendas loos (Valmistumine sõjaks, Lahingud, [[Raudmehed|Raudmeeste]] saadikud, Kalevipoja surm, Põrgu väravas) mainitud viimases lahingus, kus ta hukkus:
:Sõda sõitis seitse päeva.....
:Sulevipoeg leidis surma,