Põhja-Ameerika soomlaste ümberasumine Karjala ANSV-sse: erinevus redaktsioonide vahel

==Eluolu==

[[Fail:Фогелер Г. Лесопильный завод. 1933 -1934 гг.jpg|pisi|[[Heinrich Vogeler]]. "Saeveski". 1933–1934. Akvarell, paber.]]

Nõukogude Liitu kolinud Ameerika soomlaste täpne arv ei ole teada. Lisaks eelistasid mõned neist pärast Nõukogude elu tegelikkusega tutvumist peagi Ameerikasse naasta. Vene ajaloolased väidavad, et 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses saabus Nõukogude Karjalasse üle 6000 Ameerika soomlase, peamiselt noored mehed. Neil kõigil oli oluline roll piirkonna arendamise ajaloos, eriti [[metsatööstus]]e arengus. Soomlased tõid Põhja-Ameerikast kaasa uusi teadmisi, tehnikat, masinaid ja autosid. 1932. aastal veeti Karjalas ainult 2% langetatud metsast välja masinate veojõul, ülejäänu tõmmati hobustega või käsitsi. 1937. aastaks kasvas see arv 10-kordseks. Samuti ehitasid Ameerika soomlased Karjala halduskeskuse [[Petrozavodsk]]i veevarustussüsteemi. Nad jätsid oma jälje ka piirkonna rahvusliku kirjanduse ja teatri ajalukku, esimesed orkestrid koosnesid peamiselt Ameerika soomlastest. Peeti [[salong]]ilikke õhtuid, tantsiti, mängiti kaarte, vaadati filme, juteldi [[Stalini kultus]]est, vesteldi inglise keeles, võeti osa palvustest, peeti kirjavahetust ning hoiti kontakti Ameerika Ühendriikide saatkonnaga [[Leningrad]]is.<ref>https://www.rbth.com/arts/2016/03/25/long-way-home-the-american-finns-who-heeded-the-call-of-the-ussr_579175</ref>

 

==Repressioonid==

{{vaata|Suur Terror}}

Mõnda aega olid Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast saabunud soomlased, keda peeti väärtuslikeks ekspertideks, [[repressioon]]ide eest kaitstud. Olukord muutus [[1935]]. aastal, mil [[Kreml]] võttis vastu põhimõttelise otsuse võidelda “[[kodanlik natsionalism|kodanlike natsionalistidega]]”. Esmalt tagandati ja vahistati kohalik juhtkond, seejärel tehti sama Karjalasse saabunud kahtlaste [[Idealism|idealistidega]]. Repressioonid olid rängad: kuigi soomlased (keda kutsuti “punasteks” ja “ameeriklasteks”) moodustasid vaid 3% Nõukogude Karjala elanikkonnast, moodustasid nad aastatel 1937–1938 peaaegu poole vangidest. Karistused olid karmid – 85% süüdimõistetutest lasti maha.