Võlg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 42 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
P (kirjavead: tegemiseks ja meenub)
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Resümee puudub
{{See artikkel|on majanduse mõistest; Mati Undi jutustuse kohta vaata artiklit [[Võlg (Unt)]]; 1966. aasta Eesti filmi kohta vaata artiklit [[Võlg (film)]].}}
{{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2018|kuu=august}}
'''Võlg''' on laenuks[[laen]]uks saadud ja tagastamisele või hüvitamisele kuuluv [[Raha|rahasumma]], [[kaup]] või [[teenus]].<ref>{{Netiviide|URL=[https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=V%C3%B5lg&F=M|Pealkiri= "Võlg|Väljaanne="] Eesti keele seletav sõnaraamat}}</ref>
 
Laenajateks ehk [[Deebitor|deebitorideks]] võivad olla iseseisev riik, kohalik omavalitsus, [[ettevõte]] või eraisik<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Wikipedia|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Debt|Pealkiri=Debt|Väljaanne=wikipedia.org|Aeg=13.02.2018|Kasutatud=02.2018}}</ref>.
 
Laenu andjateks ehk [[Kreeditor|kreeditorideks]] võivad olla pank, krediitkaartiasutus, ettevõte või eraisik<ref name=":0" />.
 
Ettevõtted ja eraisikud kasutavad võlga suurte ostude tegemiseks, mida nad muidu ei suudaks tavasissetuleku juures lubada. Võlakokkulepe annab laenuvõtjale võimaluse laenata raha nii, et seda saab tulevikus tagasi maksta. Tavaliselt kaasnevad sellega [[Intress|intressid]].<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Investopedia|URL=https://www.investopedia.com/terms/d/debt.asp|Pealkiri=Debt|Väljaanne=investopedia.com|Aeg=2018|Kasutatud=02.2018}}</ref>
 
Laenajateks ehk [[võlgnik]]eks võivad olla näiteks riigid, kohalikud omavalitsused, [[ettevõte|ettevõtted]] või eraisikud. Laenu andjateks ehk [[võlausaldaja]]teks võivad olla nii [[krediidiasutus]]ed kui ka eraisikud.
 
Ettevõtted ja eraisikud kasutavad võlgalaene suurte ostude tegemiseks, mida nad muidu ei suudaks tavasissetuleku juures lubada. Võlakokkulepe annab laenuvõtjale võimaluse laenata raha nii, et seda saab tulevikus tagasi maksta. Tavaliselt kaasnevad sellega [[Intress|intressidintress]]id.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Investopedia|URL=https://www.investopedia.com/terms/d/debt.asp|Pealkiri=Debt|Väljaanne=investopedia.com|Aeg=2018|Kasutatud=02.2018}}</ref>
 
== Võla liigid ==
Üksikisikute ja majapidamiste võlgade hulka kuuluvad hüpoteeklaenud, auto laenud ja krediitkaardivõlad. Tavaliselt võtavad inimesed laenu, et osta majasid, autosid ja muid asju, mis on liiga kallis osta sularahaga.
 
Inimesed kalduvad rohkem kulutama, sattudes võlgadesse, kui nad kasutavad krediitkaarti toodete ostmiseks. See tuleneb peamiselt läbipaistvuse mõjust. Läbipaistvuse mõju viitab asjaolule, et mida kaugemale saate sularahast, seda vähem läbipaistvam see on ja vähem meenub, kui palju on kulutatud. Kui makstakse krediitkaardiga, tunneb üksikisik vähem ’’maksmise"maksmise valu’’valu" ja seega on võimeline kulutama rohkem.
 
Peale rohkem ametlikumate laenude, pakuvad eraisikud mitteformaalseid laene teistele inimestele, peamiselt sugulastele või sõpradele. Selliste mitteametlike võlgade üheks põhjuseks on see, et paljudel inimestel, eriti vaestel, ei ole juurdepääsu taskukohasele krediidile. Sellised võlad võivad põhjustada probleeme, kui neid ei maksta tagasi laenuandva majapidamise ootustele.<ref name=":0" >{{Netiviide|Autor=Wikipedia|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Debt|Pealkiri=Debt|Väljaanne=wikipedia.org|Aeg=13.02.2018|Kasutatud=02.2018}}</ref>
 
=== Ettevõtted ===
 
Võlakirju peetakse vähem riskantseteks investeeringuteks. Põhjuseks on, et võlakirjaturu tootlus on vähem volatiilne kui aktsiaturu tulud, ning kui ettevõte peaks sattuma probleemidesse, tasutakse võlakirjade omanikele esimesena, peale seda tasutakse alles muud kulud.<ref>{{Netiviide|Autor=TIMESOFINDIA.COM|URL=https://timesofindia.indiatimes.com/business/faqs/market-faqs/what-is-the-debt-market/articleshow/60425235.cms|Pealkiri=What is Debt Market|Väljaanne=timesofindia.com|Aeg=17.11.2017|Kasutatud=17.02.2018}}</ref>
 
 
 
==Viited==