Redaktsioon: 27. veebruar 2018, kell 16:00 redigeeri Majandusbossid (arutelu \| kaastöö) 6 muudatust P kirjavead: tegemiseks ja meenub Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. august 2018, kell 21:22 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 951 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\|on majanduse mõistest; Mati Undi jutustuse kohta vaata artiklit [[Võlg (Unt)]]; 1966. aasta Eesti filmi kohta vaata artiklit [[Võlg (film)]].}} {{Toimeta\|lisaja=Kruusamägi\|aasta=2018\|kuu=august}} '''Võlg''' on ~~laenuks~~[[laen]]uks saadud ja tagastamisele või hüvitamisele kuuluv [[Raha\|rahasumma]], [[kaup]] või [[teenus]].<ref>~~{{Netiviide\|URL=~~[https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=V%C3%B5lg&F=M~~\|Pealkiri=~~ "Võlg~~\|Väljaanne=~~"] Eesti keele seletav sõnaraamat}}</ref> Laenajateks ehk [[Deebitor\|deebitorideks]] võivad olla iseseisev riik, kohalik omavalitsus, [[ettevõte]] või eraisik<ref name=":0">{{Netiviide\|Autor=Wikipedia\|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Debt\|Pealkiri=Debt\|Väljaanne=wikipedia.org\|Aeg=13.02.2018\|Kasutatud=02.2018}}</ref>. ~~Laenu andjateks ehk [[Kreeditor\|kreeditorideks]] võivad olla pank, krediitkaartiasutus, ettevõte või eraisik<ref name=":0" />.~~ Ettevõtted ja eraisikud kasutavad võlga suurte ostude tegemiseks, mida nad muidu ei suudaks tavasissetuleku juures lubada. Võlakokkulepe annab laenuvõtjale võimaluse laenata raha nii, et seda saab tulevikus tagasi maksta. Tavaliselt kaasnevad sellega [[Intress\|intressid]].<ref name=":1">{{Netiviide\|Autor=Investopedia\|URL=https://www.investopedia.com/terms/d/debt.asp\|Pealkiri=Debt\|Väljaanne=investopedia.com\|Aeg=2018\|Kasutatud=02.2018}}</ref>▼ Laenajateks ehk [[võlgnik]]eks võivad olla näiteks riigid, kohalikud omavalitsused, [[ettevõte\|ettevõtted]] või eraisikud. Laenu andjateks ehk [[võlausaldaja]]teks võivad olla nii [[krediidiasutus]]ed kui ka eraisikud. ▲Ettevõtted ja eraisikud kasutavad ~~võlga~~laene suurte ostude tegemiseks, mida nad muidu ei suudaks tavasissetuleku juures lubada. Võlakokkulepe annab laenuvõtjale võimaluse laenata raha nii, et seda saab tulevikus tagasi maksta. Tavaliselt kaasnevad sellega [[~~Intress\|intressid~~intress]]id.<ref name=":1">{{Netiviide\|Autor=Investopedia\|URL=https://www.investopedia.com/terms/d/debt.asp\|Pealkiri=Debt\|Väljaanne=investopedia.com\|Aeg=2018\|Kasutatud=02.2018}}</ref> == Võla liigid == 27. rida ⟶ 24. rida: Üksikisikute ja majapidamiste võlgade hulka kuuluvad hüpoteeklaenud, auto laenud ja krediitkaardivõlad. Tavaliselt võtavad inimesed laenu, et osta majasid, autosid ja muid asju, mis on liiga kallis osta sularahaga. Inimesed kalduvad rohkem kulutama, sattudes võlgadesse, kui nad kasutavad krediitkaarti toodete ostmiseks. See tuleneb peamiselt läbipaistvuse mõjust. Läbipaistvuse mõju viitab asjaolule, et mida kaugemale saate sularahast, seda vähem läbipaistvam see on ja vähem meenub, kui palju on kulutatud. Kui makstakse krediitkaardiga, tunneb üksikisik vähem ~~’’maksmise~~"maksmise ~~valu’’~~valu" ja seega on võimeline kulutama rohkem. Peale rohkem ametlikumate laenude, pakuvad eraisikud mitteformaalseid laene teistele inimestele, peamiselt sugulastele või sõpradele. Selliste mitteametlike võlgade üheks põhjuseks on see, et paljudel inimestel, eriti vaestel, ei ole juurdepääsu taskukohasele krediidile. Sellised võlad võivad põhjustada probleeme, kui neid ei maksta tagasi laenuandva majapidamise ootustele.<ref name=":0" >{{Netiviide\|Autor=Wikipedia\|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Debt\|Pealkiri=Debt\|Väljaanne=wikipedia.org\|Aeg=13.02.2018\|Kasutatud=02.2018}}</ref> === Ettevõtted === 49. rida ⟶ 46. rida: Võlakirju peetakse vähem riskantseteks investeeringuteks. Põhjuseks on, et võlakirjaturu tootlus on vähem volatiilne kui aktsiaturu tulud, ning kui ettevõte peaks sattuma probleemidesse, tasutakse võlakirjade omanikele esimesena, peale seda tasutakse alles muud kulud.<ref>{{Netiviide\|Autor=TIMESOFINDIA.COM\|URL=https://timesofindia.indiatimes.com/business/faqs/market-faqs/what-is-the-debt-market/articleshow/60425235.cms\|Pealkiri=What is Debt Market\|Väljaanne=timesofindia.com\|Aeg=17.11.2017\|Kasutatud=17.02.2018}}</ref> ==Viited==

Võlg: erinevus redaktsioonide vahel