[[Fail:Фогелер Г. Лесопильный завод. 1933 -1934 гг.jpg|pisi|vasakul|200px|[[Heinrich Vogeler]]i. vesivärvitud"Saeveski". paber1933–1934. “Saeveski”Akvarell, 1933paber.-1934. aastast]]
[[Fail:Фогелер Г. Клуб в посёлке Вилга. 1933 -1934 гг.jpg|pisi|vasakul|200px|[[Heinrich Vogeler]]i. vesivärvitud"Klubi paber “KlubiVilga külas". Vilga” 1933.-19341933–1934. aastastAkvarell, paber.]]
Nõukogude Liitu kolinud ameerikasoomlasteAmeerika soomlaste täpne arv ei ole teada. Lisaks, eelistasid mõned neist, ollestutvunudpärast Nõukogude elu tegelikkusega,peatsettutvumist naasmistpeagi USA-sseAmeerikasse naasta. Vene ajaloolased väidavad, et 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses saabus Nõukogude Karjalasse üle 6000 ameerikasoomlaseAmeerika soomlase, peamiselt noored mehed. Tõenäoliselt lisaks käputäis teisi rahvuseid (nagu ameerikarootslased ja ameerikataanlased), pigem ennekõike abikaasadena. Neil kõigil oli oluline roll piirkonna arendamise ajaloos, eriti [[metsatööstus]]e arengus. Soomlased tõid Põhja-Ameerikast kaasa uusi teadmisi, ningtehnikat, tehnoloogiaidmasinaid (väidetavaltja ka mõned automobiilid) ning panid kokku masinaidautosid. Näiteks 1932. aastal veeti ainult 2% langetatud puidustmetsast välja masinate veojõugaveojõul, ülejäänutülejäänu tõmmati hobustega või käsitsi. 1937. aastaks tõusiskasvas see 10arv korda10-kordseks. Samuti ehitasid Ameerika soomlased Karjala halduskeskuse [[Petrozavodsk]]i veevarustussüsteemi ameerikasoomlased. Nad jätsid oma jälje ka piirkonna rahvuslikkurahvusliku kirjandussekirjanduse ja teatrissegiteatri ajalukku, esimesed orkestrid koosnesid peamiselt ameerikasoomlastestAmeerika soomlastest. Peeti [[salong]]ilikke õhtuid, tantsiti, mängiti kaarte, vaadati filme, juteldi [[Stalini kultus]]est, vesteldi inglise keeltkeeles, võeti osa palvustest, peeti kirjavahetust ning hoiti kontakti USAAmeerika Ühendriikide saatkonnaga [[PeterburiLeningrad]]sis.<ref>https://www.rbth.com/arts/2016/03/25/long-way-home-the-american-finns-who-heeded-the-call-of-the-ussr_579175</ref>
