Renessanssarhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel

1520.–30. aastatel hakkasid Eesti arhitektuuris levinud [[Gooti stiil|gooti]] [[teravkaar]]motiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiigi eeskujul tekkis horisontaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli [[lamekaar]]seteks, levima hakkasid [[rustika]]motiiv ja [[ümarkaar]]. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on [[Purtse linnus|Purtse vasallilinnus]]; teised tuntuimad esindajad on [[Mustpeade maja]] Tallinnas, [[Tallinna vaekoda]] (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, [[Pärnu-Jaagupi kirik]]u pikihoone ning Haapsalu lähedase [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi mõis]]a liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessanss[[Kantsel|kantsleid]] ja -[[altar]]eid.