|
'''Rannapatarei nr 39''' oli 1917. aastal [[Hiiumaa]]le [[Tahkuna poolsaar]]ele ehitatud [[rannapatarei]], mis kuulus [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Peeter Suure merekindluse mererinne|mererinde]] rannakaitsesüsteemi kuulunud. Asus 700 meetri kaugusel [[Tahkuna tuletorn]]ist.
{| class="infobox vcard" style="width:21em; font-size:90%;" cellspacing="5"
|-
|colspan="2" style="text-align:center; font-size:larger; background-color:#c0c0c0; color:#000000;" class="fn"|[[Keiser Peeter Suure Merekindlus]]e '''Rannapatarei nr 39''' <br>
|-
|colspan="2" style="text-align:center; font-size:90%;"|[[Pilt:Artillery battery num 43.jpg|pisi|left|Analoogse [[Rannapatarei nr 43 (Sõrve säär)|Rannapatarei nr 43]] pilt]]
Rannapatarei eesmärgiks oli Peeter Suure Merekindluse [[Peeter Suure merekindlus#Eelpositsioon|eelpositsiooni]] lõunatiiva julgestamine ja miiniväljade kaitsmine väljatraalimise eest koos põhjatiiva patareidega Soome [[Russarö]] ja [[Örö]] saarel. Eelpositsiooni lõunatiiva moodustasid kolm rannapatareid Eestis (Tahkuna, [[Rannapatarei nr 38|Lehtma nr 38]] ja [[Rannapatarei nr 37|Põõsaspea nr 37]]). Patareil oli raudteeühendus [[Lehtma sadam]]aga. ▼|<tr><td style="text-align:right;">'''Kaliiber'''</td><td class="nickname">305/52 mm</td></tr>
[[File:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi |püsti|Soome lahe kaitseplaan 1917. aastal]] ▼|-
|width=78% align="right" | '''Laskekaugus'''
| 152 [[kaabeltau]]d
|-
|width=78% align="right" | '''Raua pikkus'''
| 50
|-
|width=78% align="right" | '''Lukumehhanismi kaal'''
| kg
|-
|width=78% align="right" | '''Toru kaal koos lukustusega'''
| kg
|-
|width=78% align="right" | '''Kogu torni kaal'''
| tonni
|-
|width=78% align="right" | '''Meeskond'''
| inimest
|-
|width=78% align="right" | '''Lahingukomplekt'''
|
|-
|width=78% align="right" | '''Laskekiirus'''
| 2 lasku minutis<ref>[http://libes.ru/326420.html#TOC_idp815064 Отечественная Береговая Артиллерия, 12" / 52 Одноорудийные Открытые Установки], Техника И Вооружение 1997 03</ref> ▼|-
|width=78% align="right" | '''Vertikaalne laskesektor'''
|
|-
|width=78% align="right" | '''Horisontaalne laskesektor'''
|
|-
|}
'''Rannapatarei nr 39''' oli 1917. aastal ehitatud [[Peeter Suure Merekindlus]]e [[Peeter Suure Merekindlus Mererinne|Mererinde]] rannakaitsesüsteemi kuulunud [[rannapatarei]] [[Hiiumaa]]l [[Tahkuna poolsaar]]el, 700 meetri kaugusel [[Tahkuna tuletorn]]ist.
▲Rannapatarei eesmärgiks oli Peeter Suure Merekindluse [[Peeter Suure merekindlus#Eelpositsioon|eelpositsiooni]] lõunatiiva julgestamine ja miiniväljade kaitsmine väljatraalimise eest koos põhjatiiva patareidega Soome [[Russarö]] ja [[Örö]] saarel. Eelpositsiooni lõunatiiva moodustasid kolm rannapatareid Eestis (Tahkuna, [[Rannapatarei nr 38|Lehtma nr 38]] ja [[Rannapatarei nr 37|Põõsaspea nr 37]]). Patareil oli raudteeühendus [[Lehtma sadam]]aga.
▲[[File:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi|Soome lahe kaitseplaan 1917. aastal]]
==Rannapatarei nr 39==
Patarei suurtükialused,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id={{kultuurimälestis|23487 |23487 Esimese maailmasõja patarei nr. 39 kahurialus 1 • Mälestised]}}</ref>,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id={{kultuurimälestis|23488 |23488 Esimese maailmasõja patarei nr 39 kahurialus 2 • Mälestised]}}</ref>,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id={{kultuurimälestis|23489 |23489 Esimese maailmasõja patarei nr 39 kahurialus 3 • Mälestised]}}</ref>,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id={{kultuurimälestis|23490 |23490 Esimese maailmasõja patarei nr 39 kahurialus 4 • Mälestised]}}</ref> rajati luiteorgu kahe paarina – suurtükkide vahekaugus 64 m, paaride vahe 111 m. Tornide alused on valatud betoonist, läbimõõt 15 m, sügavus 4 m. Vundamendi ülaosa on kooniline, läbimõõduga 6,5 m ja sellel paiknevad 3,2 m läbimõõduga ringis 30 kinnituspolti. Patareid ei jõutud lõpuni valmis ehitada. 1916–1917 paigaldati u 1700 m<sup>3</sup> betooni, mis moodustas 12% kogumahust.
Patarei juurde ehitati<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id={{kultuurimälestis|23498 |23498 Esimese maailmasõja patarei kivipurustaja alus • Mälestised]}}</ref> juhtimiskeskus,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id={{kultuurimälestis|23491 |23491 Esimese maailmasõja patarei juhtimiskeskus • Mälestised]}}</ref>, vaatlustorn,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id={{kultuurimälestis|23492 |23492 Esimese maailmasõja patarei vaatlustorni alus • Mälestised]}}</ref>, elektrijaam,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id={{kultuurimälestis|23493 |23493 Esimese maailmasõja patarei elektrijaama alus 1 • Mälestised]}}</ref>,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id={{kultuurimälestis|23494 |23494 Esimese maailmasõja patarei elektrijaama alus 2 • Mälestised]}}</ref> ning meeskonna kaitserajatised,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id={{kultuurimälestis|23495 |23495 Esimese maailmasõja patarei drenaaži peakraav • Mälestised]}}</ref>,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id={{kultuurimälestis|23496 |23496 Esimese maailmasõja patarei varjendi varemed 1 • Mälestised]}}</ref>,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id={{kultuurimälestis|23497 |23497 Esimese maailmasõja patarei varjendi varemed 2 • Mälestised]}}</ref>,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id={{kultuurimälestis|23499 |23499 Esimese maailmasõja patarei kaevikuliinid • Mälestised]}}</ref>,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id={{kultuurimälestis|23500 |23500 Esimese maailmasõja patarei õhitud varjendid • Mälestised]}}</ref>,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id={{kultuurimälestis|23501 |23501 Esimese maailmasõja patarei ühenduskäigud • Mälestised]}}</ref> ning [[õhutõrjepatarei nr 39a]], milles algselt 1916. aastal oli kolm 57 mm kahurit, need aga asendati 1917. aastal nelja 75 mm [[õhutõrjesuurtükk|õhutõrjesuurtükiga]].
Patarei sai osaliselt valmis [[3. juuni]]l [[1917]]. 1917. aasta juunis monteeriti kahurid alustele ja tehti proovilaskmised. Sügisest loeti patarei lahingukorras olevaks.
*12″/305 – [[kahur]]ite [[Kaliiber (relv)|kaliiber]] [[Toll (pikkusühik)|toll]]ides/millimeetrites
*50 – suurtükitoru pikkus [[Kaliiber (relv)|kaliibrites]]
▲|Kahurite laskekaugus oli 152 kaabeltaud ja laskekiirus 2 lasku minutis .<ref>[http://libes.ru/326420.html#TOC_idp815064 Отечественная Береговая Артиллерия, 12" / 52 Одноорудийные Открытые Установки], Техника И Вооружение 1997 03</ref>
Hiiumaa vallutati Saksa vägede poolt maismaalt 17. jalaväerügemendi poolt 20. oktoobril, vene väed alustasid saarelt lahkumist juba 17. oktoobril ja õhkisid enamiku patareide suurtükkidest. Kuna aga rannapatarei nr. 39 ei saanud tulistada lõunasuunda, siis jäigi lahing pidamata. Patarei õhiti 20. oktoobril 1917.
Allesjäänud osa demonteeriti 1920. aastate algul, suurtükid viidi Aegna saarele ning teenis [[Aegna Komandantuur]]is, Aegna saare patarei nr 1.
* [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26]]
==Viited==
{{viited|2}}
*[http://www.melkon.lv/ru/artel/moon/art01.php3 Дислокация береговых батарей на мысе Церель в 1917 году.], www.melkon.lv
{{koord|piirkond=EE-39}}
*I MS aegne [[Keiser Peeter Suure Merekindlus]]
*II MS aegne [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]], [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26|rannapatarei nr 26]] [[Tahkuna poolsaar]]el
[[Kategooria:Hiiumaa vald]]
[[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]]
[[Kategooria:Peeter Suure merekindlus]]
[[Kategooria:Statsionaarsuurtükid]]
[[Kategooria:Hiiu maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Hiiumaa militaarehitised]]
| 