Voergaardi piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
* 1408 - Worth,
* 1481 - Worde gaardtt,
* - Voergård, Vorgård.<ref>http://denstoredanske.dk/Danmarks_geografi_og_historie/Danmarks_geografi/Danske_slotte_og_herreg%C3%A5rde/Voerg%C3%A5rd Tommy P. Christensen: Voergård i Den Store Danske, Gyldendal.</ref> Voergaard (Voergård) tähendab talu või mõisat Voeri jõel ("vööri", Voer å). Seda kutsutakse ka Spukschlossiks e. saladuslikuks kummitustelossiks mitmete juba keskaega ulatuvate legendide tõttu.
17. rida ⟶ 18. rida:
==Ajalugu==
[[1481]] on mainitud kirjalikult talu või mõisat.<ref>http://denstoredanske.dk/Danmarks_geografi_og_historie/Danmarks_geografi/Danske_slotte_og_herreg%C3%A5rde/Voerg%C3%A5rd Tommy P. Christensen: Voergård i Den Store Danske, Gyldendal.</ref>
[[1510]] annab vasall, rüütel Jakob Andersen linnuselääni üle [[Børglumi piiskop]]ile [[Niels Stygge Krumpen]]ile.<ref>https://www.voergaardslot.dk/de/geschichte/ Voergaardi lossi ajalugu</ref> Viimane jätkuvalt kindlustab linnust ja ehitab selle ümber vesilinnuseks rajades ilmselt suured vallikraavid. Piiskop Niels tahab selle muuta Børglumi asemel oma uueks residentsiks, kust saaks valitseda kogu Vendsysselit. Niels Krumpen läks Voergaardi elama koos oma armukese, rüütel Bonde Duelt röövitud naise Elsebeth Gyldenstjerniga, kuna Voergaard "tundus mõnusam ja mugavam olevat, kui suur ja kõle klooster". Piiskoppi peeti üsna egotsentriliseks meheks, kes suure usklikuna samas ei hoolinud eriti abielukeelust ja tsölibaadist.
| |||