Voergaardi piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
20. rida:
[[1539]] piiskop Stygge Krumpen vahistati, süüdistatuna vanade reeglite ja tavade järgimises ja mitte uute määruste omaksvõtmises, mis peale reformatsiooni välja anti. Siiski on teada, et piiskop oli oma range usuga piiskopkonna väljapaistev preester ja austusväärne juht, kuulus premonstraatide ordusse (augustiinlastele lähedased norbertiinid) ning oli sellega viimane "katoliikluse kants" terves Taani kuningriigis. Kuna altkäemaksu talle anda ei saanud, siis tõsteti tema vastu üles fabritseeritud süüdistusi ja apellatsioonist keelduti. Piiskopkonna varad ja maad läksid ametlikult kuningale, linnused jaotati mõisateks ja piiskopkond sekulariseeriti. Stygge Krumpen jäi viimaseks Børglumi piiskopiks.
[[1578]] andis Taani kuningas Frederick II linnuse [[Karen Krabbe]]le.<ref>https://www.voergaardslot.dk/de/geschichte/ Voergaardi lossi ajalugu</ref> Tema tütar [[Ingeborg Skeel]] hakkas linnust kaasajastama. Ta laseb ehitada hollandi ehitusmeistri Phillip Brandini juhatusel linnusele renessansstiilis idapoolse hoonetiiva.
[[1579]] ehitasid Otto Banner ja Ingeborg Skeel ümber linnuse lähedal asuvat Voeri külakirikut.
[[1588]] on linnuse ümberehitus valmis. Kuningas Frederik II kingib Ingeborgile suursuguse liivakivist tahutud värava, mis on algselt mõeldud kaunistama tema Majesteedi lossi [[Frederiksborg]]i [[Hillerød]]is.<ref>https://www.voergaardslot.dk/de/geschichte/ Voergaardi lossi ajalugu</ref> See lisatakse ehituse käigus idatiivale.
[[1627]]-[[1629]] ja [[1643]]-[[1645]] rünnatakse Voergaardi mitmeid kordi rootslaste poolt. Seal asub Rootsi vägede peastaap.
[[1644]] vallutatakse kolonel Vogn Vognseni vabatahtlike talupoegade vägede poolt linnus rootslaste käest.<ref>https://www.voergaardslot.dk/de/geschichte/ Voergaardi lossi ajalugu</ref>
XVII sajandil toimunud [[Taani-Rootsi
[[1686]]-[[1791]] oli loss perekond Reetzi omandis.
36. rida:
XIX sajandil vahetusid omanikud mitmeid kordi ja loss lagunes tasapisi.
[[1872]] võttis lossi üle [[Peter Brønnum-Scavenius]], kes laskis lossi ulatuslikult korrastada ja restaureerida. Ta ostis ka osaliselt tagasi vanu, vahepeal juba mahamüüdud põllumaad ja lahustükke.<ref>https://www.voergaardslot.dk/de/geschichte/ Voergaardi lossi ajalugu</ref>
[[1914]], kui vana mõisnik suri, ulatus maavaldus 2000 hektarini ja oli sellega üks suurimaid Taanis.
42. rida:
[[1933]] viidi läbi maakorraldus, millega paljud lahusmaatükid liideti ja eraldati lossist.
[[1955]] müüdi järelejäänud kinnistu prantsuse-taani krahvile [[Ejnar Oberbech-
[[1963]] vana krahv suri ja lossivaldus läks perekonnafondi kätte, kes on seadnud oma ülesandeks pärandi säilitamise oma järglastele ja kunstikogu demonstreerimise avalikkusele.
| |||