Voergaardi piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
==Ajalugu==
[[1510]] annab vasall, rüütel Jakob Andersen linnuselääni üle [[Børglumi piiskop]]ile [[Niels Stygge Krumpen]]ile.<ref>https://www.voergaardslot.dk/de/geschichte/ Voergaardi lossi ajalugu</ref> Viimane jätkuvalt kindlustab linnust ja ehitab selle ümber vesilinnuseks rajades ilmselt suured vallikraavid. Piiskop Niels tahab selle muuta Børglumi asemel oma uueks residentsiks, kust saaks valitseda kogu Vendsysselit. Niels Krumpen läks Voergaardi elama koos oma armukese, rüütel Bonde Duelt röövitud naise Elsebeth Gyldenstjerniga, kuna Voergaard "tundus mõnusam ja mugavam olevat, kui suur ja kõle klooster". Piiskoppi peeti üsna egotsentriliseks meheks, kes suure usklikuna samas ei hoolinud eriti abielukeelust ja tsölibaadist.
[[1534]] vallutab skipper Clementi talupoegade vägi linnuse.<ref>https://www.voergaardslot.dk/de/geschichte/ Voergaardi lossi ajalugu</ref>
[[1536]], pärast [[reformatsioon]]i otsustatakse, et valdus koos muu piiskopkonnaga läheb üle Taani kuningale.
20. rida:
[[1539]] piiskop Stygge Krumpen vahistati, süüdistatuna vanade reeglite ja tavade järgimises ja mitte uute määruste omaksvõtmises, mis peale reformatsiooni välja anti. Siiski on teada, et piiskop oli oma range usuga piiskopkonna väljapaistev preester ja austusväärne juht, kuulus premonstraatide ordusse (augustiinlastele lähedased norbertiinid) ning oli sellega viimane "katoliikluse kants" terves Taani kuningriigis. Kuna altkäemaksu talle anda ei saanud, siis tõsteti tema vastu üles fabritseeritud süüdistusi ja apellatsioonist keelduti. Piiskopkonna varad ja maad läksid ametlikult kuningale, linnused jaotati mõisateks ja piiskopkond sekulariseeriti. Stygge Krumpen jäi viimaseks Børglumi piiskopiks.
[[1578]] andis Taani kuningas Frederick II linnuse [[Karen Krabbe]]le.<ref>https://www.voergaardslot.dk/de/geschichte/ Voergaardi lossi ajalugu</ref> Tema tütar Ingeborg Skeel hakkas linnust kaasajastama. Ta laseb ehitada hollandi ehitusmeistri Phillip Brandini juhatusel linnusele renessansstiilis idapoolse hoonetiiva.
[[1579]] ehitasid Otto Banner ja Ingeborg Skeel ümber linnuse lähedal asuvat Voeri külakirikut.
| |||