Voergaardi piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
10. rida:
 
==Ajalugu==
[[1510]] annab vasall, rüütel Jakob Andersen linnuselääni üle [[Børglumi piiskop]]ile [[Niels Stygge Krumpen]]ile. Viimane jätkuvalt kindlustab linnust ja ehitab selle ümber vesilinnuseks rajades ilmselt suured vallikraavid. Piiskop Niels tahab selle muuta Børglumi asemel oma uueks residentsiks, kust saaks valitseda kogu Vendsysselit. Niels Krumpen läks Voergaardi elama koos oma armukese, rüütel Bonde Duelt röövitud naise Elsebeth Gyldenstjerniga, kuna Voergaard "tundus mõnusam ja mugavam olevat, kui suur ja kõle klooster". Piiskoppi peeti üsna egotsentriliseks meheks, kes suure usklikuna samas ei hoolinud eriti abielukeelust ja tsölibaadist.
 
[[1534]] vallutab skipper Clementi talupoegade vägi linnuse.
 
[[1536]], pärast [[reformatsioon]]i lähebotsustatakse, et valdus koos muu piiskopkonnaga läheb üle Taani kuningale.
 
[[1539]] piiskop Stygge Krumpen vahistati, süüdistatuna vanade reeglite ja tavade järgimises ja mitte uute määruste omaksvõtmises, mis peale reformatsiooni välja anti. Siiski on teada, et piiskop oli oma range usuga piiskopkonna väljapaistev preester ja austusväärne juht, kuulus premonstraatide ordusse (augustiinlastele lähedased norbertiinid) ning oli sellega viimane "katoliikluse kants" terves Taani kuningriigis. Kuna altkäemaksu talle anda ei saanud, siis tõsteti tema vastu üles fabritseeritud süüdistusi ja apellatsioonist keelduti. Piiskopkonna varad ja maad läksid ametlikult kuningale, linnused jaotati mõisateks ja piiskopkond sekulariseeriti. Stygge Krumpen jäi viimaseks Børglumi piiskopiks.
 
XVII sajandil toimunud Taani-Rootsi sõdade ajal piiratakse ja vallutatakse Voergaardi linnust rootslaste poolt mitmeid kordi.
 
[[2008 aastal varastati linnuse muuseumiväljapanekust 2 Goya ja Rubensi maali 20 mlj. krooni väärtuses. Taani eriteenistus POT korraldas uurimise ja järgmise aasta jooksul jõuti maalide asukohale jälile. 2015 a. suvel jõudsid maalid lossi kunstikogudesse tagasi.<ref>https://www.b.dk/nationalt/stjaalne-millionmalerier-er-tilbage-paa-nordjysk-slot Berlingske, Voergaardi miljonirööv</ref>
 
==Ehitus==
Linnus kujutab oma planeeringult ruudukujulist laagerkastelli, mille küljed on suunatud põhiilmakaarte suundades. Algselt oli majalinnus ja hilisem suurem hoonetiib ainult põhjaküljel, mujal pidi hoovi ümbritsema ainult ringmüür. Arvatavasti ida pool nagu praegugi võis olla sissepääs linnusesse väravaehitise ja tõstesilla näol. Täielikult on neljast küljest alles võimas vallikraav, mis sai vett kahest Voeri jõe ojaharust, mille vahel linnus asus. Suletud õue siseküljel vastu müüri võis asetseda majandushooneid. Linnuse seinad on meetripaksused ja ehitatud suurtest punastest tellistest.<ref>Voergaard Slot et skatkammer af oplevelser for hele familien, reklaamtrükis, www.voergaardslot.dk</ref> Hoovitiibade nurgas linnuses seespool on väike trepikojatorn. Stiilsed kambrikestega tornid on ka juba uusajal ehitatud idapoolse hoonetiiva nurkades. Hoonetiiva keskel on väravakäik-kangialune sissepääsuga linnusehoovi. Hoonetiibade all on tünnvõlvidega keldrid.
 
==Praegune seisukord==