Redaktsioon: 28. aprill 2018, kell 06:02 redigeeri Tiuks (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 39 659 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. august 2018, kell 04:25 redigeeri eemalda Parveto (arutelu \| kaastöö) 2905 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
23. rida: [[Monofoonia\|Monofooniliselt]] salvestatud fonogramm on püsiva sügavuse ja laiusega kiilukujuline vagu, mis koondub teatava tavaliselt konstantse sammuga plaadi keskkoha poole loogeldes heli olemasolu korral mõeldava spiraalse keskjoone ümber. Kahekanalisel [[~~Stereofooniline~~Stereofoonia\|~~stereofoonilise~~stereofoonilisel]]~~<nowiki/>l~~ salvestamisel kannab vagu samaaegselt ja sõltumatult kummagi kanali informatsiooni – ühe kanali signaal on salvestatud vao ühe nõlva looklemisena (võnkumise suund 45° plaadi pinna suhtes, teine nõlv jääb sellest puutumata) ja teise kanali signaal samaaegselt vao teise samuti 45° nõlva looklemisena. Vao kumbki serv lookleb selle tõttu erikujuliselt vastavalt heli hetkväärtusele ühes või teises kanalis. Sellise salvestusviisi üldnimetuseks on 45/45 salvestus. ~~Monofoonilise plaadimängijaga taasesitamisel peaksid kummagi kanali signaalid liituma üheks monofooniliseks horisontaalsuunaliseks signaaliks teguriga 0,707.~~ Monofoonilise plaadimängijaga taasesitamisel peaksid kummagi kanali signaalid liituma üheks monofooniliseks horisontaalsuunaliseks signaaliks teguriga 0,707. Selle saavutamiseks on ühe kanali signaal inverteeritud. Ühtlasi saavutatakse sellega tüüpilise helipildi korral helivao väiksem vertikaalsuunaline kõikumine, sest see hakkab vastama kanalite signaalide hetkväärtuste vahele (erinevusele). === Kvadrofooniline salvestus === 37. rida ⟶ 39. rida: Omaaegsed heliplaadid pöörlemissagedusega 78 pööret minutis (või selle ümbruses) olid põhiliselt valmistatud [[šellak]]i ja mitmesuguste täidisainete nagu tahm ([[nõgi]]), peen mineraalipulber või muu sellise segust. Täidisaineid kasutati mitte ainult soovitud värvitooni saamiseks, vaid ka plaadi mehaanilise kulumiskindluse tõstmiseks. Kahjuks põhjustavad täiteained aga ka abrasiivsuse ja mürataseme tõusu. Salvestusvagu nendel plaatidel on umbes 140...180 μm laiune, nende paigutustihedus raadiuse sihis on umbes 4 vagu millimeetrile. See annab 25 cm läbimõõdu puhul plaadi ühe külje mängimiskestuseks kuni 3 minutit 15 sekundit ja 30 cm läbimõõdu puhul kuni 4 minutit ja 30 sekundit. Standardse nõela teraviku ümardusraadiuse puhul ja pöörlemiskiirusel 78 p/min osutub taasesitava heli sagedusala plaadi keskkoha läheduses inimkõrva jaoks juba ülaltpoolt piiratuks. === Vinüülplaat === 43. rida ⟶ 47. rida: Mikrokiriplaadi vagu on kuni 45 μm laiune. Plaadile mahub keskmiselt 8...12 vagu millimeetrile. See annab 25 cm läbimõõdu puhul plaadi ühe külje mängimiskestuseks kuni 18 minutit ja 30 cm läbimõõdu puhul kuni 22 minutit, aga fonogrammile teatud piirangute rakendamise korral isegi üle 30 minuti. Selliste astla ja vao mõõtmete puhul on heli taasesitamine ilma plaati kahjustamata võimalik vaid astla väga väikese survejõu juures. Helipea konstruktsioonist olenevalt on see tüüpiliselt vahemikus 70...5 mN (see on 7...0,5 grammi). Nende plaatide taasesitamine on praktiliselt võimalik ainult elektrilise helipea vahendusel. Vinüülplaatide puhul kasutatava standardse nõela teraviku oluliselt väiksema ümardusraadiuse tõttu ei peaks taasesitava heli sagedusala kitsenemine ülaltpoolt plaadi keskkoha läheduses olema inimkõrva jaoks praktiliselt märgatav, seda vaatamata väiksemate pöörlemiskiiruste kasutamisele vinüülplaatide puhul. === Painduv heliplaat ehk elastik === Painduvat heliplaati ehk [[Elastne\|elastik]]<nowiki/>ut ("lastikut") kasutati tema omaduste ja odavuse tõttu heliajakirjadega kaasa antud muusika jaoks. Õhukesele plastfooliumile pressitud nn mikrokiri-heliplaadid, mis annavad edasi praktiliselt vinüliitplaatide helikvaliteedi, kuid on ruumisäästlikumad, kergemad ja odavamad valmistada. Kahjuks kuluvad need plaadid väga kiiresti, andes hea helikvaliteedi vaid mõne esimese mängimiskorra jooksul.. == Vaata ka ==

Heliplaat: erinevus redaktsioonide vahel