Narva Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+pilt
Resümee puudub
28. rida:
|Veel =
}}
'''Narva Ristija Johannese kirik''', eestipäraselt '''Narva Jaani kirik''' ehk '''Narva Rootsi Toomkirik''' (nimetus "Püha Apostel Johanneseoli kirik" on ekslik) on kirik, mille ajalooline aadress [[Narva vanalinn]] 1944as. aastaKirik märtsipommitamistesasus hävinud [[Narva vanalinn]]as oliaadressil [[Viru tänav (Narva)|Viru tänav]] 18.
 
Hoone hävis [[Märtsipommitamine Narvas|1944. aasta märtsipommitamises]].
 
==Ajalugu==
36. rida ⟶ 38. rida:
Kirik ehitati kolme[[lööv]]ilise [[kodakirik]]una ilma [[kooripealne|kooripealseta]] ja eraldi torniosata aastatel 1641–1651. Kiriku ehitust alustasid kohalikud meistrid Elias Moor ja Hans Skinner. 1644. aastal kutsuti kohale [[kiviraidur]] [[Zacharius Hoffmann]] vanem, ehituses osales ka Mattias Daus. [[1651]]. aastal valmis neljatahuline tugevasti lõigatud nurkadega [[kellatorn]].
 
[[File:Narva, Jaani kirik, RM Fn 1040-26.jpg|thumb|Kiriku ots Koidu tänaval.]]
Kiriku hoone oli laotud [[paekivi]]st. Hoone välisseintes domineerisid kaheastmelised tugi[[piilar]]id. Kiriku kaheastmeline katus ületas peaaegu pooleteistkordselt seinte kõrguse. Kompaktset kirikuruumi [[ristvõlv]]istik ja aknad olid teravkaarsed. Võlvitugedeks kasutatud ülevalt ahenevad [[ümarpiilar]]id, mis lõppesid lihtsate nelinurksete [[kapiteel]]idega, meenutasid [[Gooti stiil|gootikat]], vaid selle vahega, et neil on kõrged plokkbaasid, mille vormi propageeriti juba 16. sajandi arhitektuuritrakataatides.
 
59. rida ⟶ 62. rida:
[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal sai kirik kahjustada bolševike suurtükitulest, kuid taastati pärast sõja lõppu ning kuulus [[EELK]] [[Narva-Alutaguse praostkond]]a.
 
[[File:Narvafronten, 1944 - Narvafront041.jpg|thumb|Purustatud Jaani kirik (1944)]]
Kirik sai tugevasti kannatada 1944. aastal Narva märtsipommitamiste ja lahingute käigus ning hävitati lõplikult 1950. aastail, mil sõjas säilinud varemed lammutati.