Stereofoonia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Stereofoonia''' ehk '''stereoheli''' ehk '''ruumiline heli''' on [[helisalvestus|helisalvestuses]] kasutatav heli [[heli taasesitus|taasesituse]] viis, mille puhul kuulajal tekib [[heli]] [[ruumilisus]]e [[illusioon]]. Tavaliselt saavutatakse heli taasesitusel heliallikate ruumilise paiknemise taju kahe või enama [[audiokanal]]i kasutamise teel, mis loovad helisignaali edastamise korral adekvaatselt paikneva kahe või enama [[kõlar]]i kaudu heliallika(te) paiknemise suuna taju, aga ka nende kauguse ja muude omaduste
Nii hõlmab termin ''stereofoonia'' rangelt võttes mitte üksnes tavalisi kahe kanali ja kahe kõlariga (nagu seda tavaliselt mõistetakse), vaid ka [[Kvadrofoonia|kvadrofoonilisi]], ''surround-sound'' (kuulajat ümbritseva heliga) ja muid paljukanalilisi süsteeme.
Sageli vastandatakse stereofooniat [[monofoonia]]le ehk monohelile, kus heli edastab vaid üks kanal. Valjuhääldi tavaliselt asub otse kuulaja ees kuuldevälja keskel (analoogiliselt vaateväljale). Sealt tulevad kõik edastatava heli komponendid, sõltumata nende allikate tegelikust paiknemisest. Selle heli ühest punktist lähtuvana tajumise puuduse leevendamiseks kasutatakse monofoonilise heli taasesituse puhul meeldivama helitaju andmiseks küllalt edukalt taasesitamist mitme valjuhääldi kaudu ja/või pseudostereofoonilisi vahendeid (nagu [[reverberaator]], taasesitamine [[Faasinihkeahel|faasinihkeahelate]] kaudu, signaali komponentide sageduslik eraldamine jms.).
"Stereoheli kahekanalilisel edastamisel (kaks identset [[mikrofon]]i- ja [[võimendi]]komplekti, vastav saatja ja vastuvõtja) maalivad kaks kõlarit kuulaja ette katkematu helipanoraami ja reprodutseeritavate heliallikatega täitub näiliselt ka nende vahemik," on stereoheli kirjeldanud Eesti tehnikaloolane [[Heino Pedusaar]].
| |||