Eeter (füüsika): erinevus redaktsioonide vahel

 

Antiik- ja keskaegsest [[Eeter (element)|eetri kui elemendi]] mõistest väljakasvanud füüsikaline eeter oli laialt kasutusel 16.–19. sajandi füüsikateooriates, samas kasutasid eri autorid seda oluliselt erinevates tähendustes. Nii oldi eri seisukohtadel, kas eeter on täielikult [[mateeria|materiaalne]] ja koosneb lihtsalt üliväikestest aineosakestest, mille väiksus võimaldab eetril tungida isegi tahkete kehade sisemusse, või võib eetrit pidada ka mingil määral vaimseks, mis võimaldaks sel üle kanda [[Vaim (mens)|vaim]]u ja [[füüsikaline keha|keha]] vahelisi mõjutusi, lahendades nii uusaegset filosoofiat vaevanud [[Vaimu ja keha probleem|vaimu ja keha eristuse probleemi]]. Isaac Newton jäi eetri olemasolu suhtes oma peateoses "[[Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid]]" ebamäärasele seisukohale. Ta kasutas seda küll otsesõnu mitmes käsikirjalises teoses, ent eetri olemuse jättis Newton neiski valdavalt lahtiseks. Newtoni järgijad hakkasid mehaanikas eetrist järk-järgult loobuma, aktsepteerides gravitatsiooni [[kaugmõju]] ilma lähemate selgitusteta, kuid elektromagnetnähtuste selgitustes püsis eeter 20. sajandi alguseni.

 

[[Kategooria:Füüsika]]