Stereofoonia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Stereofoonia''' ehk '''stereoheli''' ehk '''ruumiline heli''' on [[helisalvestus|helisalvestuses]] kasutatav heli [[heli taasesitus|taasesituse]] viis, mille puhul kuulajal tekib [[heli]] [[ruumilisus]]e [[illusioon]]. Tavaliselt saavutatakse see kahe või enama [[audiokanal]]i abil, mis loovad helisignaali kahe või enama [[kõlar]]i kaudu edastamise korral taju heliallika paiknemise suunast, aga ka kaugusest ja muust, ligilähedase sellele, nagu see oleks selle heliallika või helipildi tegeliku kuul(a)mise korral.
Nii hõlmab termin ''stereofoonia'' rangelt võttes mitte üksnes tavalisi kahe kanali ja kahe kõlariga (nagu seda tavaliselt mõistetakse), vaid ka [[Kvadrofoonia|kvadrofoonilisi]] ja ''surround-sound'' (kuulajat ümbritseva heliga) süsteeme.
Tavaliselt vastandatakse stereofooniat [[monofoonia]]le ehk monohelile, kus heli edastab vaid üks kanal, mille valjuhääldi tavaliselt asub otse kuulaja ees kuuldevälja keskel (analoogiliselt vaateväljale)
"Stereoheli kahekanalilisel edastamisel (kaks identset [[mikrofon]]i- ja [[võimendi]]komplekti, vastav saatja ja vastuvõtja) maalivad kaks kõlarit kuulaja ette katkematu helipanoraami ja reprodutseeritavate heliallikatega täitub näiliselt ka nende vahemik," on stereoheli kirjeldanud Eesti tehnikaloolane [[Heino Pedusaar]].
| |||