Asendusemadus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Surrogaatemadus''' ehk '''asendusemadus''' (ka ''surrogaatlus, vahendussünnitus'') on Eesti Naistearstide Seltsi definitsiooni järgi olukord, milles [[naine]] kannab rasedust ja sünnitab lapse paarile, kus naine ei ole võimeline sünnitama kaasasündinud emakaanomaalia, omandatud emakaanomaaliate või selle tõttu, et rasedus on vastunäidustatud.<ref>{{cite web |urlname=https://www.ens.ee/ens-seisukohad|title=Eesti"lMRyR" Naistearstide Seltsi seisukohad: Asendusemadus (2012) |author=<!--Not stated--> |website=ENS |access-date=16.08.2018}}</ref> Laiemalt on mõiste defineerinud oma artiklis Liiri Oja: "/-/ asendusemaduse all mõistetakse praktikat, mille käigus naine rasestub kavatsusega laps pärast sündi ära anda."<ref name="Oja">{{cite web |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/01/Teemaleht_16_2013.pdf|title=Reproduktiivõigused – asendusemadus Eestis. |author=Oja, L. |website= Riigikogu kantselei õigus- ja arendusosakond. Teemaleht 09.09.2013, nr 16. |access-date=16.08.2018}}</ref>

Surrogaatemadus on globaalselt väga vastuoluline teema. Paljudes riikides on igasugune surrogaatemadus illegaalne (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Soome), osades riikides on lubatud vaid altruistlik asendusemadus (nt Taani, UK) ning suhteliselt vähestes riikides on altruistliku asendusemaduse kõrval lubatud ka tasustatud asendusemadus (nt Venemaa, India ning mõned USA osariigid)."<ref>{{cite web |urlname=https://pdfs.semanticscholar.org/ed8b/616e8eb082bad83c7608bd6b2d5b41dc05b5.pdf"G0h8D" |title=An Overview of Surrogacy Around the World|author= Armour, K. L. |website=Nursing for Women’s Health 16 (3). |access-date=16.08.2018}}</ref> Asendusemadusega on seotud mitmed usulised, eetilised ja juriidilised küsimused.

'''Traditsioonilise asendusemaduse''' (ka geneetiline või osaline asendusemadus) korral jääb [[surrogaat]] rasedaks kasutades kehasisest kunstlikku viljastamist ehk surrogaadi [[munarakk]] viljastatakse tavaliselt last sooviva paari meespoole [[Spermatosoid|seemneraku]]<nowiki/>ga.<ref name="Imrie">{{cite web |url=https://www.rbmojournal.com/article/S1472-6483(14)00353-8/fulltext|title=The long-term experiences of surrogates: relationships and contact with surrogacy families in genetic and gestational surrogacy arrangements |author= Imrie, S. ja Jadva, V. |website= Reproductive BioMedicine Online. 29 (4): 424–435. |access-date=16.08.2018}}</ref> Seega on surrogaat lapse geneetiliseks emaks. Geneetiliseks isaks on sellisel juhul last sooviva paari meespool, kelle seemnerakku protsessis on kasutatud. Traditsioonilise asendusemaduse puhul ei ole välistatud ka seemnerakudoonori kasutamine, sellisel juhul ei ole laps geneetiliselt seotud kummagi vanemaga, kes teda kasvatama hakkavad.

KarS § 132 lg 1 alusel on võõra munaraku või sellest valmistatud inimloote ülekandmine naisele, kes peale sündi plaanib lapse ära anda, karistatav.<ref>{{cite web |urlname=https://www.riigiteataja.ee/akt/12792390?leiaKehtiv#para132"zkEJ8" |title=KarS § 132 lg 1|author= <!--Not stated-->|website=Riigi Teataja |access-date=16.08.2018}}</ref> Kuigi ei surrogaatema ega ka naist, kes soovib surrogaadi abil emaks saada, ei ole Eesti seaduste järgi võimalik karistada, on asendusemadus siiski ebaseaduslik. Täna kehtiva seaduse alusel on võimalik karistada meditsiinitöötajat, kes protseduuri läbi viib. Tuleb ära märkida, et seaduse tänane sõnastus ei keelusta traditsioonilist asendusemadust, sest seaduse sõnastuse järgi ei ole karistatav seemneraku ülekandmine naisele, kes peale sündi plaanib lapse ära anda.

Asendusemadus kriminaliseeriti taasiseseisvunud Eestis 1997. aastal, kui koos kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusega (KVEKS) võeti vastu ka vastav kriminaalkoodeksi (§ 120')<ref>{{cite web |urlname=https://www.riigiteataja.ee/akt/77448"aYRCR" |title=Kriminaalkoodeks § 120'|author= <!--Not stated-->|website=RT I 1999, 38, 485. |access-date=16.08.2018}}</ref> muudatus.

Aastaid on päevakorral olnud ka surrogaatemaduse dekriminaliseerimine. 2009. aasta maikuus toimus Sotsiaalministeeriumi saalis Eesti Bioeetika Nõukogu konverents “Asendusemadus – probleemist lahendusvõimalusteni”, kus leiti, et asendusemadus peaks olema meditsiinilistel põhjustel lubatud.<ref>{{cite web |urlname=https://www.err.ee/391656/pevkur-asendusemadusega-tuleb-edasi-minna"BKTIG" |title=Pevkur: asendusemadusega tuleb edasi minna.|author= Randlaid, S.|website=Err.ee, 29.08.2009. |access-date=16.08.2018}}</ref> Teemaga tegeles 2009. aastal ka õiguskantsler Indrek Teder, kelle poole pöörduti küsimusega, kas asendusemaduse keeld ei riku laste kandmise võimet mitteomavate naiste põhiõigust vabale eneseteostusele (PS § 19) ning täisväärtuslikule perekonnaelule (PS § 27).<ref>{{cite web |urlname=http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/6iguskantsleri_2009._aasta_tegevuse_ylevaade_0.pdf"152zm" |title=Õiguskantsleri 2009. aasta tegevuse ülevaade.|author= <!--Not stated-->|website=Tallinn: Õiguskantsleri Kantselei 2010, lk 48. |access-date=16.08.2018}}</ref> Kuna nii sotsiaal- kui ka justiitsminister tõdesid toona, et absoluutne keeld ei pruugi olla põhjendatud ning lubasid õiguskantsleri pöördumise peale küsimuse oma 2010. aasta tööplaani võtta, lõpetas õiguskantsler menetluse põhiseaduspärasuse osas seisukohta võtmata.<ref>{{cite web |urlname=http://www.oiguskantsler.ee/et/õiguskantsler-asendusemaduse-regulatsioon-vajab-ümbervaatamist"Jflj3" |title=Õiguskantsler: asendusemaduse regulatsioon vajab ümbervaatamist.|author= Padrik, J.|website=Oiguskantsler.ee, 09.09.2009. |access-date=16.08.2018}}</ref>

2015. aastal kaalus asendusemaduse seadustamist Riigikogu sotsiaalkomisjon, kes korraldas väljasõiduistungi, milles osalesid erinevad huvigrupid. Jõuti samuti järeldusele, et teemaga tuleks tegeleda ja asendusemadust võiks lubada meditsiinilistel näidustustel. Kokkuleppe kohaselt võttis MTÜ Viljatusravi tugikeskus ülesandeks koguda erinevate huvigruppide arvamused ja välja toodud problemaatilised küsimused kokku ning edastada need Sotsiaalministeeriumile.<ref>{{cite web |urlname=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/sotsiaalkomisjon-et-et/sotsiaalkomisjon-kaalus-ekspertidega-asendusemaduse-seadustamist/"L50Vd" |title=Sotsiaalkomisjon kaalus ekspertidega asendusemaduse seadustamist. |author= <!--Not stated-->|website=Riigikogu.ee, 16.10.2015. |access-date=16.08.2018}}</ref> 2017. aastal tõstatas asendusemaduse seadustamise diskussiooni Riigikogu probleemkomisjon rahvastikukriisi lahendamiseks. Kui juunikuu istungil oldi veel seda meelt, et tuleks kohe asjaga tegelema hakata, siis intervjuus Terevisiooniga sama aasta novembris sõnas komisjoni juht Siret Repinski-Kotka, et Eesti ühiskond ei ole selleks praegu veel valmis, kuid avaldas siiski lootust, et ehk on lähiaastatel võimalik tõstatada avalik diskussiooni.<ref>{{cite webname="nIM6Y" |url=https://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/b2f9c4cb-5393-422f-bb8b-ce45c479e8d8/kasasendusemaduse-seadustamine-oleks-lahenduseks-eesti-rahvastikukriisile |title=Kas asendusemaduse seadustamine oleks lahenduseks Eesti rahvastikukriisile>

Kehtiva keelu tõttu on Eesti naised käinud teistes riikides, kus asendusemadus on lubatud, surrogaadi abil lapsi saamas.<ref>{{cite web |urlname=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/eesti-naised-soidavad-valismaale-asendusemadelt-lapsi-saama-n155982"rKO6h" |title=Eesti naised sõidavad välismaale asendusemadelt lapsi saama |author=Jõerand, R.|website=Pealinn.ee 2.11.15. |access-date=16.08.2018}}</ref> See omakorda on aga kaasa toonud veel enam juriidilisi probleeme seoses lapse kodumaale toomisega.<ref>{{cite web |urlname=https://www.ohtuleht.ee/554324/perekond-mures-kas-toesti-peame-oma-lapse-eestisse-joudes-lapsendama"SdrhA" |title=Perekond mures: kas tõesti peame oma lapse Eestisse jõudes lapsendama?|author=Haravee, J.|website=Õhtuleht.ee 20.11.13. |access-date=16.08.2018}}</ref>

{{viited}}|allikad=