Redaktsioon: 19. august 2018, kell 18:22 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. august 2018, kell 13:05 redigeeri eemalda The Prince of Tartu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 16 721 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Jaunjērcēni mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wohlfahrtslinde'', [[läti keel]]es ''Jaunjērcēnu muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Ēvele kihelkond\|Ēvele kihelkonnas]]. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub [[Läti]]s [[Strenči piirkond\|Strenči piirkonnas]] [[Jērcēni vald\|Jērcēni vallas]] [[Jērcēni]] asulas. ==Ajalugu== Jērcēni mõisa ~~(Wolfahrtslinde)~~ kohale rajati aastal [[1560]] [[Ēvele mõis]]a karjamõis. [[1562]]. aasta 10. juunil läänistas [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]] [[Volmari ordulinnus\|Volmari ~~linnuse~~]] ~~ülemaks~~linnusepealikuks tõusnud [[Bernhard von Hoeweln]]ile tänutäheks truuduse eest ulatuslikud maavaldused Volmarist Valga poole jäävas [[Ēvele kihelkond\|~~Évele (Wohlfahrt)~~Ēvele kihelkonnas]]. Nende seas olid ka Jērcēni maad, mis toona kandsid nime ''Gercenhof''.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 286</ref> Hoewelnid asusid elama Jērcēni ja kasvatasid seal lambaid, seega andis rahvasuu tema elamisele nime Jeru māja (''Jääramaja'').<ref>[http://www.strencunovads.lv/index.php?p=7331&lang=1357&pp=10108 Strenču novada pašvaldība]</ref> Rootsi ajal läks mõis krahv [[Oxenstierna]]de valdusse. Vahepeal Palmstrauchide valduses olnud mõis oli [[XIX sajand]]i alguses [[Jarmerstedt]]ide valdusse, kes jagasid selle pooleks, rajades sinna [[Vecjērcēni mõis\|Vecjērcēni]] ja Jaunjērcēni mõisad.<ref>http://www.atputasbazes.lv/lv/apskates_objekti/5390_jercenmuiza/</ref> Jaunjērcēni mõis läks abielu teel [[Meck]]idele, seejärel [[Torklus]]tele, [[Engelhardt]]idele, Loudonidele ja Bergidele. Aastal [[1859]] ostsid mõisa [[Krüdener]]id, kelle valdusse see jäi kuni võõrandamiseni. ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm\|Bienenstammi]] andmetel oli nende mõisade kogupindala aastal 1816 13 ja 3/8 [[adramaa]]d, Jaunjērcēni mõisale allus 186 mees- ja 215 naishinge.<ref> Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Von H. von Bienenstamm. Riga, bei Deubner, 1826. Riga, gedrukkt in der Müllerschen Buchdrukkerei. Riga : Deubner, 1826 lk. 272</ref> Ühtlasi allus sellele ''Mezzkalni'' [[karjamõis]]. ==~~Viited~~Karjamõis== Mõisal oli üks [[karjamõis]], mis paiknes ''Mezzkaln''is. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Leonhard von Stryk\|Stryk, Leonhard von]]. ''Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands''. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. {{Ēvele kihelkond}}

Jaunjērcēni mõis: erinevus redaktsioonide vahel