Redaktsioon: 20. august 2018, kell 23:09 redigeeri 2001:7d0:8cb8:4c80:555c:7881:c2ba:23e4 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. august 2018, kell 03:07 redigeeri eemalda Tiuks (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 39 659 muudatust Eemaldatud muudatus 5078215, mille tegi 2001:7D0:8CB8:4C80:555C:7881:C2BA:23E4 (arutelu) Märgis: Eemaldamine Uuem muudatus →
3. rida: ja Karjalas on korjusepäev talve poolitaja. Soome teadlase K. Vilkuna arvates on ~~korjuminevittuev~~korjusepäev muistne rahva kokkutulekupäev. Korjusepäev jagab huvitaval kombel koos künnipäeva (14. aprill), karusepäeva (13. juuli) ja kolletamispäevaga (14. oktoober) ajastaja neljaks. Seejuures pole ka künnipäev ja kolletamispäev mingil kombel seostunud kirikukalendriga ning on kaotanud suurema osa tähendusest ja kombestikust lähedalolevaile pühile. 14. jaanuar on esimene tähtpäev, mille kohta on kõneldud, et siis murtakse pooleks talve selgroog. Järgmised sellised on talihari (17. jaanuar) ja pudrupäev (02. veebruar). Sestap on päeva nimetatud ka taliharjaks.

Korjusepäev: erinevus redaktsioonide vahel