Redaktsioon: 14. jaanuar 2014, kell 07:48 redigeeri Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. august 2018, kell 23:09 redigeeri eemalda 2001:7d0:8cb8:4c80:555c:7881:c2ba:23e4 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: ja Karjalas on korjusepäev talve poolitaja. Soome teadlase K. Vilkuna arvates on ~~korjusepäev~~korjuminevittuev muistne rahva kokkutulekupäev. Korjusepäev jagab huvitaval kombel koos künnipäeva (14. aprill), karusepäeva (13. juuli) ja kolletamispäevaga (14. oktoober) ajastaja neljaks. Seejuures pole ka künnipäev ja kolletamispäev mingil kombel seostunud kirikukalendriga ning on kaotanud suurema osa tähendusest ja kombestikust lähedalolevaile pühile. 14. jaanuar on esimene tähtpäev, mille kohta on kõneldud, et siis murtakse pooleks talve selgroog. Järgmised sellised on talihari (17. jaanuar) ja pudrupäev (02. veebruar). Sestap on päeva nimetatud ka taliharjaks.

Korjusepäev: erinevus redaktsioonide vahel