Voltherilased: erinevus redaktsioonide vahel

==Iseloomustus==▼

Rahuolekus voldivad nad [[eestiivad]] pikuti kokku. [[Tagakeha]] on sageli kollase-mustatriibuline.▼

Voltherilaste seas on nii üksikelulisi kui ka ühiselulisi liike. [[Ühiselulised voltherilased]] elavad peredes, neil on viljakas emane ehk emaherilane ja rohkem või vähem viljatud emased ehk töölised, nad ehitavad paberitaolisest massist (läbimälutud ja süljega immutatud puidust<ref name="ents"/>) pesi. Parasvöötmes elab ühiseluliste herilaste koloonia tavaliselt talve alguseni. Uued emaherilased ja isaherilased sigitatakse suve lõpupoole; pärast kopulatsiooni emaherilased talvituvad pragudes või muudes varjulistes kohtades. Voltherilaste sugukonda kuuluvad peaaegu kõik ühiselulised herilased (sealhulgas [[kärjeherilane|kärjeherilased]] ''[[Polistes fuscatus]]'' ja ''[[Polistes annularis]]'') ning [[täpik-maaherilane]]). Alamsugukonnad ''[[Polistinae]]'' ja [[ühisherilased]] koosnevad ühiselulistest liikidest; alamsugukonnad [[saviherilased]], ''[[Euparagiinae]]'' ja ''[[Masarinae]]'' on üksikelulised; sugukonnas ''[[Stenogastrinae]]'' on mitmesugused vahepealse eluviisiga liigid. Enamik liike on [[saviherilased]], kes ehitavad [[vastne|vastsetele]] [[savi]]st haudekambrikese.▼

Voltherilased on [[kiskja]]d või toituvad [[õietolm]]ust ja toidavad sellega vastseid (''[[Masarinae]]''). Kiskjad toituvad tavaliselt tapetud putukatest ja toidavad sellega vastseid, mõned liigid söövad ka väikseid [[närilised|närilisi]], [[geko]]sid ja väikseid [[linnud|linde]] (tõenäoliselt [[raibe]]t).<ref>[http://pudmeda.com/news/Nastojashhije-osy-Vespidae-napadajut-dazhe-na-ptic Настоящие осы (Vespidae) нападают даже на птиц]</ref> ▼

Alamsugukonna ''Polistinae'' herilased ja ühisherilased ei söö saaki otse, vaid mäluvad seda ja annavad vastsetele, kes toodavad aminohapperikast selget vedelikku, millest [[valmik]]ud toituvad. Selle koostis on liigiti erinev.<ref> Hunt, J. H.; I. Baker; H. G. Baker. (1982). Similarity of amino acids in nectar and larval saliva: the nutritional basis for trophallaxis in social wasps. ''Evolution'' 36: 1318-1322</ref>▼

==Tähtsus==▼

Paljud liigid on [[tolmeldaja]]d, teised jälle kahjurputukate hävitajad. ▼

==Eesti liikidega perekondi==▼

*''Dolichovespula'' – [[metsaherilane]]▼

*''Polistes'' – [[kärjeherilane]]▼

*''Vespa'' – [[vapsik (perekond)|vapsik]]▼

*''Vespula'' – [[maaherilane]]▼