Norra: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Viitetõrke eemaldamine |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib riigist; samanimelise küla kohta vaata artiklit [[Norra (
{{Riik
| riiginimi = Norra Kuningriik
17. rida:
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Erna Solberg]]
| pindala = 323771
| pindala_viide = <ref name="SSB-geo" />
| rahvaarv =
| rahvastiku_tihedus =
| iseseisvus = [[7. juuni]] [[1905]]
| valuuta = [[Norra kroon|kroon]] (
| ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]]
| hümn = [[Ja, vi elsker dette landet]]<br />[[File:Norway (National Anthem).ogg]]
31. rida ⟶ 32. rida:
| SKT_elaniku_kohta =
| rok-i_kood = NOR
| märkused = *) Koos [[Svalbard]]i ja [[Jan Mayen]]iga 385
}}
'''Norra''' (ametlikult '''Norra Kuningriik''') on [[riik]] [[Euroopa]]s, üks [[Põhjamaad]]est.
Norra põhiosa asub [[Skandinaavia poolsaar]]e lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb [[Rootsi]]st läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks [[maapiir]]i [[Venemaa]]ga (idas) ja [[Soome]]ga (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud [[rannajoon]]ega, mida iseloomustavad kuulsad [[fjord]]id. Maa asub [[Atlandi ookean]]i põhjaosa ääres, piirnedes [[Skagerrak]]i, [[Põhjameri|Põhjamere]], [[Norra meri|Norra mere]] ja [[Barentsi meri|Barentsi merega]]. Norra põhiosa pindala on 323
Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat [[Island]]i vetega piirnevat saart [[Jan Mayen]]it, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] asuvat [[Svalbard]]i, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise [[Svalbardi leping]]uga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385
[[Bouvet' saar]] [[Atlandi ookean]]i lõunaosas on Norra [[sõltlasala]] ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka [[Antarktika]] alasid [[Peeter I saar]]t [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosas [[Lõuna-Jäämeri|Lõuna-Jäämeres]] ja [[Kuninganna Maudi maa]]d [[Antarktis]]el, kuid Norra nõue nendele on [[Antarktika leping]]uga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
63. rida ⟶ 64. rida:
=== Pindala ===
[[Pilt:Norra kaart.png|thumb|400px]]
Norra põhiosa pindala on 323
Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385
=== Äärmuspunktid ===
71. rida ⟶ 72. rida:
Norra põhiosa asub 58. ja 71. põhjalaiuse ning 4. ja 31. idapikkuse vahel.
Norra (ja ühtlasi Euroopa) mandriosa põhjapoolseim punkt on [[Nordkinn]] ehk Kinnarodden [[Finnmark|Finnmargis]] (71° 08' 02" N). Norra põhiosa põhjapoolseim punkt on [[skäär]] [[Magerøya]] saarel asuva [[Knivskjellodden]] põhjaotsa juures (71° 11' 09" N).<ref name="
Norra mandriosa lõunapoolseim punkt on [[Lindesnes]]i poolsaare otsas paiknev neem [[Lindesnesi vald|Lindesnesi vallas]] [[Vest-Agder]]is (57° 58' 46" N). Norra põhiosa ja ühtlasi Norra Kuningriigi lõunapoolseim punkt on [[Pysen]]i skäär [[Mandali vald|Mandali vallas]] (57° 57' 31" N).
Norra mandriosa läänepoolseim punkt on [[Vardetangen]] [[Lindåsi poolsaar]]el [[Hordaland]]is [[Austrheimi vald|Austrheimi vallas]] (4° 56' 43" E). Norra põhiosa läänepoolseim punkt on [[Holmebåen]] [[Utværi tuletorn]]ist edelas (4° 29' 57" E). Norra Kuningriigi läänepoolseim punkt on [[Høybergodden]] [[Jan Mayen]]il (9° 04' 39" W).
Norra mandriosa idapoolseim punkt on [[Kibergsneset]] [[Finnmark|Finnmargis]] [[Vardø vald|Vardø vallas]] (31° 03' 52" E). Norra põhiosa idapoolseim punkt on [[Hornøya]] [[Vardø vald|Vardø vallas]] (31° 10' 07" E). Norra Kuningriigi idapoolseim punkt on [[Kræmerpynten]] [[Kvitøya]] saarel [[Svalbard]] (33° 30' 59" E).
=== Mõõtmed ===
113. rida ⟶ 114. rida:
Registreeritud saari on 239 057. Tuntumad saarterühmad on [[Lofoodid]] ja [[Vesterålen]].
Suurim saar Norra põhiosas on Hinnøya (
[[Vega saared]] Norra keskosas [[Nordland]]i maakonnas kuuluvad alates [[2004]]. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
202. rida ⟶ 203. rida:
Tähtis loodusvara on ka [[mets]]. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses.
[[Pilt:Temp normal norway.jpg|thumb
=== Kliima ===
515. rida ⟶ 516. rida:
=== Asustus ===
[[Pilt:Norway population density.gif|
[[Rahvastikutihedus]] on 14,82 in/km².
600. rida ⟶ 601. rida:
Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne.
▲|+ '''Tööjõu jaotumine sektoritesse<br>(2008)<ref name="cia" />'''
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
!SKT osakaal<br />(2010)
!Tööjõu osakaal<br />(2008)
|-
|align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
|
|-
|align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
|
|-
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
|57,8% || 76%
|-
|}
=== Väliskaubandus ===
663. rida ⟶ 646. rida:
Norra importis 2007. aastal Eestist kaupu umbes 2,5 miljardi Norra krooni väärtuses.<ref name="fqMD7" />
[[Pilt:A-01561 Hvalkokeri HEKTORIA.jpg|pisi
=== Kalandus ja vaalapüük ===
Norra on üks maailma suurimatest kalapüügi- ja kalakasvatusriikidest. Norra kalapüügitsoon ulatub Atlandi ookeani lääneosas [[Newfoundland]]ini. Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike kalavarude kõikumise tõttu. Pärast madalseisu 1990. aastatel on kalapüügi maht kahekordistunud. Samal ajal on kalurite ja kalapüügialuste arv langenud rohkem kui kolmandiku võrra. Tänapäeval nimetab oma peamise tegevusalana kalapüügi üle 10 600 inimese, kuna 1950. aastatel oli vastav arv üle 68 000<ref name="6xucX" />. Püütakse peamiselt [[tursk]]a, [[heeringas|heeringat]], [[kilttursk]]a, [[makrell]]i ja [[krevett]]e.
702. rida ⟶ 685. rida:
Norra oli juba 19. sajandil üldise kirjaoskusega maa<ref name="HEKu0" />, praeguseks on [[kirjaoskus]]e tase peaaegu 100%.
[[Pilt:2 norwegian Leopard tanks in the snow.jpg|pisi
== Riigikaitse ==
{{Vaata|Norra kaitsevägi}}
722. rida ⟶ 705. rida:
=== Viikingite ajast keskajani ===
[[Pilt:Oseberg longship.png|thumb
[[Viikingite aeg|Viikingite ajal]] 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järk-järgult ühtse kuningavõimu alla. Kuningas [[Harald Kaunisjuus]] alistas Norra edelaosa [[Hafrsfjordi lahing]]us umbes 880–885 ja rajas oma residentsi [[Avaldsnesi kuningatalu]]. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Rahvastiku tuuma moodustas vabade talupoegade seisus, kuid varanduslik kihistumine oli alanud. Harald Kaunisjuus rakendas karme meetmeid tekkivate kohalike feodaalvõimude vastu, sundis neid oma ülemvõimu tunnistama ning laskis maa maksustada. Feodaalisandad seisid sellele survele vastu. Nad lahkusid maalt ning rajasid [[Island]]il ja mujal uusasundusi.
751. rida ⟶ 734. rida:
=== 1814. aasta demokraatlik põhiseadus ===
{{vaata|Norra põhiseadus}}
[[Pilt:Eidsvoll_riksraad_1814.jpeg|thumb
Taani-Norra kuningas [[Frederik VI]] astus liitu [[Napoleon]]iga ning jäi seetõttu [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]] kaotajaks. [[Kieli rahu]]ga [[1814]] loovutati Norra Rootsi kuningale [[Karl XIV Johan]]ile. Kevadel 1814, kui Rootsi väed olid lõuna pool sõjakäigul, õnnestus Riigikogul ([[Riksforsamlingen]]) [[Eidsvoll]]is välja töötada ja anda [[17. mai]]l 1814 liberaalne [[Norra põhiseadus]], mis põhineb [[rahva suveräänsuse printsiip|rahva suveräänsuse printsiibil]]. Pärast lühikest sõda Rootsiga lepiti kokku [[personaalunioon]]is Rootsiga. Norra kuninga suveräniteet [[Gröönimaa]], [[Island]]i ja [[Fääri saared|Fääri saarte]] üle jäi Taani kuningale. Norra sai 1814 oma pealinna (Christiania), valitsuse, armee, sõjalaevastiku, seadused, valuuta, keskpanga ja parlamendi. Hääleõigus oli peaaegu pooltel täisealistest meessoost elanikest. Ainult välispoliitikat juhtis ühine Rootsi-Norra kuningas Rootsi välisministeeriumi kaudu.
784. rida ⟶ 767. rida:
[[Pilt:Nej, sicken liten puttefnasker! Ropade trollet.jpg|pisi|[[Trollid]] on norralaste rahvausundi tähtsaimad tegelased, kes on andnud ainest arvukate kunstiteostele loomisel ning inspireerinud paljusid Norra muusikuid, kirjanikke ja kunstnikke.]]
[[Pilt:Fra Hardanger Gude.jpg|thumb
=== Kunst ===
{{vaata|Norra kunst}}
872. rida ⟶ 855. rida:
{{vaata|Norra keel}}
[[Norra keel]]el on kaks ametlikku kirjakeelt: ''[[bokmål]]'' ja [[
Norra põhjaosas räägivad vähemusrahvused [[Saami keel|saami]] ja [[kveeni keel|kveeni]] ([[soome keel|soome]]) keeli.
880. rida ⟶ 863. rida:
== Vaata ka ==
▲{| class="infobox" style="font-size:110%; text-align:center"
*[[Norra arhitektuur]]
*[[Norra kuninglik perekond]]
899. rida ⟶ 879. rida:
== Viited ==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="SSB-geo">[http://www.ssb.no/english/subjects/00/minifakta_en/en/ Statistics Norway: Minifacts about Norway
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/no.html cia.gov] vaadatud 8.05.11</ref>
<ref name="Leksikon">[http://www.snl.no/Norge/beliggenhet Store Norske Leksikon]</ref>
905. rida ⟶ 885. rida:
<ref name="Cia.gov">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/no.html#Geo Norway. The World Factbook]</ref>
<ref name="DNA">{{netiviide | URL =http://hpgl.stanford.edu/publications/EJHG_2002_v10_521-529.pdf | Pealkiri = Different genetic components in the Norwegian population revealed by the analysis of mtDNA and Y chromosome polymorphisms| Autor = Giuseppe Passarino, Gianpiero L. Cavalleri, Alice A. Lin, Luigi Luca Cavalli-Sforza, Anne-Lise Børresen-Dale ja Peter A. Underhill| Failitüüp = pdf| Täpsustus = | Väljaanne = European Journal of Human Genetics 10-2002. Lk. 521–529| Aeg = 2002| Väljaandja = Nature Publishing Group | Keel = inglise keel}}</ref>
<ref name="s1vxA">EE 15. kd</ref>
<ref name="Uhe7x">[http://www.sft.no/publikasjoner/overvaking/2144/ta2144.pdf Sources of Environmental Contaminants into Lake Mjøsa – Action-oriented prestudy]</ref>
934. rida ⟶ 910. rida:
{{Euroopariigid}}
▲{{Coordinate |NS=62.76666667 |EW=9.45 |type=country |region=NO}}
[[Kategooria:
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Norra| ]]
|