Eesti taasiseseisvumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ülemnõukogu otsuses ei deklareeritud, et "Eesti ei kuulu enam NSV Liitu". Sõnastasin artikli alguse ümber. |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Eesti taasiseseisvumine''', juriidiliselt korrektse nimetusega '''Eesti iseseisvuse taastamine''', oli [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ''[[de facto]]'' taastamine [[20. august]]il [[1991]] [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] otsusega [[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|Eesti riiklikust iseseisvusest]].
Otsus võeti vastu [[Eesti Komitee]]ga kooskõlastatult Eesti Vabariigi Ülemnõukogu istungil 20. augustil 1991 kell 23.03<ref>[http://www.estonica.org/et/Augustiput%C5%A1_ja_Eesti_iseseisvumine_1991/ Estonica]</ref>. Sama dokumendiga otsustati moodustada [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e väljatöötamiseks [[Põhiseaduslik Assamblee]], mille "koosseis kujundatakse delegeerimise teel Eesti Vabariigi kõrgeima seadusandliku riigivõimuorgani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ning Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskogu [[Eesti Kongress]]i poolt" ja viia läbi Eesti Vabariigi uue põhiseaduse järgi Eesti Vabariigi parlamendivalimised 1992. aasta jooksul.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu lähtus oma otsuses Eesti Vabariigi järjekestvusest rahvusvahelise õiguse subjektina. Otsuse vastuvõtmise ajendiks sai Moskvas 19. augustil [[Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee|Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee]] korraldatud [[augustiputš|riigipööre]], mille põhjus oli [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] reaktsioonilise tiiva rahulolematus [[perestroika]] ja NSV Liidu nõrgenemisega. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid [[76. kaardiväe õhudessantdiviis|Pihkva dessantdiviis]]i dessantväelased Tallinna ja üritasid hõivata [[Tallinna teletorn]]i. Vabatahtlikud asusid julgestama [[Toompea]]d, raadio- ja telemaja. [[Rahvarinne]] korraldas [[Vabaduse väljak]]ul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Äpardunud riigipöördekatse järel lagunes NSV Liit osadeks. Mitu liiduvabariiki kuulutas välja iseseisvuse ning detsembris 1991 saatis president [[Mihhail Gorbatšov]] NSV Liidu laiali.
| |||