Saksa ordu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
72. rida:
===Saksa ordu laienemine Ida-Euroopasse===
Saksa ordu polnud [[Püha Maa|Pühal Maal]] võrreldes [[Johanniidid|johanniitide]] ja [[Templiordu|templivendadega]] oma orduvendade väikese arvu tõttu kuigi konkurentsivõimeline. [[1211]]. aastal kutsus [[Ungari kuningas]] [[András II]] ordu [[Transilvaania]]ssse, andes neile 12 000 m² [[Borca]] (''Burzenland'') piirkonna ([[:ro:Țara Bârsei|Țara Bârsei]]) [[Valahhia]] piiri ääres, tasuks võitluse eest [[polovetsid]]<nowiki/>e e [[kumaanid]]ega. Ordu püüdis sinna luua Ungarist sõltumatut võimu, mistõttu tal tekkisid vastuolud nii kuninga kui ka Ungari aadli ja vaimulikkonnaga ning [[1225]]. aastal pidi Saksa ordu Transilvaaniast lahkuma.
[[1223]]. aastal andis [[Masoovia hertsogkond|Masoovia hertsog]], [[Konrad I (Masoovia)|Konrad I]] ordule [[Kulmimaa]] (poolapäraselt [[Chełmno]]), et nood [[Masoovia]]le vaenulikud [[paganlus|paganlikud]] [[preislased]] alistaks. Hertsog Konrad andis ordule Dobrzyńi kindluse koos selle ümbruskonnaga. Samal aastal kinnitas ordu põhikirja ka [[paavst]], nii muutus see ametlikuks iseseisvaks orduks. Ent ordu käekäik ei osutunud kuigi edukaks, peagi langes preislaste vastu alustatud [[Preisi ristisõda|Preisi ristisõjas]] piiskop Christian preislaste kätte vangi.
| |||