Saksa ordu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
61. rida:
Esialgu omas Saksa ordu valdusi [[Akko]] linna ümbruses, tema valdusse läksid mõningad [[linnus]]ed linna lähikonnas.
 
Saksa ordu esimesed valdused väljaspool [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]]t asusid [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] [[Lõuna-Itaalia]]s, sest alates esimestest ristisõdadest soetasid kõik [[Püha Maa]] kloostrid, kirikud ja ordud endale Itaalia lõunapiirkondades valdusi. Lõuna-Itaalia oli osa [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma keisririigist]] ja kuni [[14. sajand]]ini Euroopa majanduse ja kaubanduse sõlmpunkt ning [[Apuulia]]s ning [[Sitsiilia]]s, olid suurimad [[Palestiina]]sse suundumiseks kasutatavad sadamad: [[Bari]], [[Barletta]], [[Brindisi]] ja [[Messina]]. Ordu rajas ka tugipunktid meresõiduks Pühale maale strateegiliselt tähtsal Küprose saarel ja [[Küprose kuningriik|kuningriigis]], analoogselt [[Templirüütlid|Templirüütlite]] ja [[Hospitaliidid#Hospitaliidide, Johaniitide ordu|Hospitalieeride]] ordudega. Itaalias andis Saksa ordule esimesed valdused [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] [[1197]]. aastal: [[Palermo]] linnas asuva [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] mahajäetud kloostri ja maavaldused [[Apuulia]]s. Orduvennad asusid seega [[Sitsiilia]]sse juba enne seda, kui nende vennaskond muudeti ametlikult rüütliorduks. Heinrich VI andis ordule laialdased õigused: orduvennad olid vabastatud enamikust [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigis]] kehtivaist maksudest ning nende üle ei võinud kohut mõista keegi peale nende meistriordumeistri Palermos.
 
12. sajandi lõpul sai ordu ka valdusi väljaspool Euroopat, [[Küprose kuningriik|Küprosel]] ja [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Kiliikia Armeenias]].