Metallid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Metallideks''' nimetatakse [[keemiline element|keemilisi elemente]], millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud [[metalliline võre|metallilise võre]], mis annab neile iseloomuliku [[metalliline läige|metallilise läike]], hea [[elektrijuhtivus]]e ningja [[soojusjuhtivus]]e janing enamasti on kaneed enamikuska hästi [[sepistamine|sepistatavad]].

Metallidel kui [[lihtaine]]tel on teatud iseloomulikud [[füüsikalised omadused]]: nad on tavaliselt läikivad, suure [[tihedus]]ega, [[venitatavus|venitatavad]] ja [[sepistatavus|sepistatavad]], tavaliselt kõrge [[sulamistemperatuur]]iga, tavaliselt [[kõvadus|kõvad]], juhivad hästi [[elektrijuhtivus|elektrit]] ja [[soojusjuhtivus|soojust]]. Need omadused tulenevad põhiliselt sellest, et metalli[[aatom]]i [[väliskiht|väliskihi]] [[elektron]]id ([[valentselektron]]id) ei ole aatomiga tugevalt seotud, mis on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast.

Enamik metalle on [[keemiline aktiivsus|keemiliselt aktiivsed]]. Eriti [[leelismetallid]] ja [[leelismuldmetallid]], mis kuuluvad perioodilisustabeli kahte vasakpoolsesse rühma. Keemilise inertsuse tõttu on omamoodi [[erand]]iks [[väärismetallid]]. Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle tõrjuvadtõrjub lahjendatud hapetest [[vesinik]]ku välja.

Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses peamiselt mitmesuguste [[soolad]]ena. Leelismetallid esinevad sageli kloriididena, leelsimuldmetallidleelismuldmetallid ja magneesium aga karbonaatide või sulfaatidena, sest need on vähemlahustuvadvähem lahustuvad kui kloriidid. VähemaktiivseteleVähem aktiivsetele metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid. Looduses kõige levinumad metallilised elemendid, alumiinium ja raud, moodustavad oksiidseid mineraale. Rauda leidub looduses nii raud(III)oksiidina kui ka raud(II)oksiidi- ja raud(III)-segaoksiidina. Osa metallilisi elemente esineb looduses sulfiididena, näiteks PbS (pliiläik) ja ZnS (tsinkläik)