Ilmakaared: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
'''Ilmakaared''' on suunad, mille abil saab orienteeruda looduses või [[Kaart (kartograafia)|kaardil]].
 
Enamikus maailma keeltes on originaalsed sõnad ainult nelja põhiilmakaare tähistamiseks: [[põhi]], [[ida]], [[lõuna]], [[lääs]], mille vahele jääb hulk liitnimedega vahekaari. Näiteks põhiilmakaared põhi (inglise ''north'' või saksa ''Nord''), ida (''east'' või ''Ost''), lõuna (''south'' või ''Süd''), lääs (''west'' või ''West'') ja vaheilmakaared: NE või NO, SE või SO, SW, NW. Erandeiks on üksnes [[eesti keel|eesti]], [[soome keel|soome]], [[vepsa keel|vepsa]], [[liivi keel|liivi]], [[vadja keel|vadja]] ja [[bretooni keel]], kus on kasutusel kaheksa erinimelist ilmakaart.{{lisa viide}}
 
Eesti: [[põhi]] (N), [[kirre]] (NE), [[ida]] (E), [[kagu]] (SE), [[lõuna]] (S), [[edel]] (SW), [[lääs]] (W), [[loe]] (NW).
 
Soome: ''pohjoinen'' (N), ''koillinen'' (NE), ''itä'' (E), ''kaakko'' (SE), ''etelä'' (S), ''lounas'' (SW), ''länsi'' (W), ''luode'' (NW).
 
Vepsa: ''pohjoine'' (N), ''homendezbok'' (NE), ''päivnouzm'' (E), ''longibok'' (SE), ''suvi'' (S), ''ehtbok'' (SW), ''päivlaskm'' (W), ''öbok'' (NW).
 
Liivi: ''púoi'' (N), ''ida'' (NE), ''uomug'', tuulena ''maagor'' (E), ''lõõnag'' või ''lüünag'' (SE), ''jedāl'' (S), ''lānš'' või ''läntš'' (SW), ''vest'', ka ''ūdag'', tuulena ''vežgor'' (W), ''lúod'' (NW).
 
Vadja: ''põhja'' (N), ''cirre'' (NE), ''itä'' (E), ''kaakko'' (SE), ''lõunaz'' (S), ''etelä'' (SW), ''länsi'' (W), ''luvvõ'' (NW).
 
Eesti-, soome-, vepsa-, vadja- ja liiviliivikeelsete ilmakaarte nimedenimetuste kõrvutamine lubab saada mõninga ettekujutuse muistse Läänemere ja Vienamere (Valge mere) peamistest laevateedest.
 
Praegu kasutatavad eestikeelsed ilmakaarte nimetused on paika pandud [[Eesti Kirjanduse Selts]]i poolt 1910. aastal ilmunud trükises "Maateaduse-sõnad".
 
Lääne-Euroopas kasutavad tänapäevani muistseid vahekaari bretoonid: ''Norzh'' (N), ''Biz'' (NE), ''Reter'' (E), ''Gevred'' (SE), ''Su'' (S), ''Mervent'' (SW), ''Kornôg'' (W), ''Gwalarn'' (NW).
 
Ilmakaarte vasteks võib pidada ka Vahemere maade tuulesuundi, kuna laevanduses on nad vastastikku asendatavad.
 
Vana-Kreeka: ''Boreas'' (N), ''Kaikias'' (NE), ''Euros'' (E), ''Apeliotes'' (SE), ''Notos'' (S), ''Lips'' (SW), ''Zephyros'' (W), ''Skiron'' (NW).
 
Vana-Rooma: ''Aquilo'' (N), ''Caurus'' (NE), ''Eurus'' (E), ''Volturnus'' (SE), ''Auster'' (S), ''Africus'' (SW), ''Favonius'' (W), ''Thrascius'' (NW).
 
Itaalia: ''tramontana'' (N), ''grecale'' (NE), ''l'Oriente'' või ''levante'' (E), ''scirocco'' (SE), ''mezzogiorno'' või ''ostro'' (S), ''libeccio'' (SW), ''l'Occidente'' või ''ponente'' (W), ''maestrale'' või ''maestre'' (NW).
 
Navigatsioonis kasutatakse 32 traditsioonilist põhi- ja vahekaart: N (Noord), NNNO, NNO, ONNO, NO, NONO, ONO, OONO, O (Oost), OOZO, OZO, ZOZO, ZO, OZZO, ZZO, ZZZO, Z (Zuid), ZZZW, ZZW, WZZW, ZW, ZWZW, WZW, WWZW, W (West), WWWN, WNW, NWNW, NW, WNNW, NNW, NNNW, N, iga jaotise väärtus 11,25 kraadi.