Saksa ordu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
61. rida:
Esialgu omas Saksa ordu valdusi Akko linna ümbruses, tema valdusse läksid mõningad linnused linna lähikonnas.
Saksa ordu esimesed valdused väljaspool Palestiinat asusid [[Lõuna-Itaalia]]s, sest alates esimestest ristisõdadest soetasid kõik [[Püha Maa]] kloostrid, kirikud ja ordud endale Itaalia lõunapiirkondades valdusi. Lõuna-Itaalia oli kuni [[14. sajand]]ini Euroopa majanduse ja kaubanduse sõlmpunkt ning [[Apuulia]]s ning [[Sitsiilia]]s, olid suurimad [[Palestiina]]sse suundumiseks kasutatavad sadamad: [[Bari]], [[Barletta]], [[Brindisi]] ja [[Messina]]. Ordu rajas ka tugipunktid meresõiduks Pühale maale strateegiliselt tähtsal Küprose saarel ja [[Küprose kuningriik|kuningriigis]], analoogselt [[Templirüütlid|Templirüütlite]] ja [[Hospitaliidid|Hospitalieeride]] ordudega. Itaalias andis Saksa ordule esimesed valdused [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] [[1197]]. aastal: [[Palermo]] linnas asuva [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] mahajäetud kloostri ja maavaldused [[Apuulia]]s. Orduvennad asusid seega [[Sitsiilia]]sse juba enne seda, kui nende vennaskond muudeti ametlikult rüütliorduks. Heinrich VI andis ordule laialdased õigused: orduvennad olid vabastatud enamikust [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigis]] kehtivaist maksudest ning nende üle ei võinud kohut mõista keegi peale nende meistri Palermos.
Aastatel [[1202]]–[[1206]] oli ordul endiste väepealike [[Wilhelm Capparone]] ja [[Dipold von Schweinspeunt]]i suur poolehoid. Neil oli mõjuvõimu Saksa-Rooma keisri Heinrich VI ja tema järglase keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] juures. Aastatel 1208–1214 ei lisandunud ordule keisri poolt orduvendadele ühtegi [[privileeg]]i, kuna keisrivõimu pärast toimus võimuvõitlus [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]] ja Friedrich II vahel. Olukord paranes, kui keiser ja paavst asusid ette valmistama [[Seitsmes ristisõda|Seitsmendat ristisõda]]. Tänu sellele laienesid aastatel 1217–1221 ordu privileegid olulisel määral.
| |||