Redaktsioon: 21. jaanuar 2018, kell 14:35 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P HC: +Kategooria:1224; ±Kategooria:1224. aasta Eestis→Kategooria:13. sajand Eestis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. august 2018, kell 01:00 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 903 muudatust P →‎Eellugu Uuem muudatus →
24. rida: 1223. aasta alguses, pärast [[Taani Kuningriik\|Taani]] võimu kukutamist Eestimaa põhjaosas, puhkes ka [[Sakala]]s ja Ugandis ülestõus Mõõgavendade ordu võimu vastu. Novgorodist ja [[Pihkva vürstiriik\|Pihkvast]] kutsuti abiväed, mis paigutati linnustesse.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XXVI 5–9, lk 233–235</ref><ref>[[Sulev Vahtre]]. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 152–156</ref> Võimalik, et sakalased ja ugalased andsid sellega end Vene vürstide võimu alla.<ref>[[Anti Selart\|Selart, Anti]], [[Ivar Leimus]], [[Linda Kaljundi]], [[Heiki Valk]]. ''Ristiretked ja vallutussõjad 13. sajandi Liivimaal'', teoses "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. Lk 52</ref>. Nõrgenenud ordu lubas edaspidi Eestimaal vallutatavatest aladest jätta 2/3 Riia ja [[Lihula piiskop\|Eestimaa]] ~~piiskoppile~~piiskopile, mis kindlustas nende liitumise sõjaga ~~ülestõusnus~~ülestõusnud eestlaste ja venelaste vastu.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXVI 13, lk 237</ref><ref>Vahtre, lk 157</ref> Augustis [[Viljandi piiramine (1223)\|taasalistatigi Sakala]].<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXVII 2, lk 241</ref><ref>Vahtre, lk 159–160</ref> Vastusena tugevdasid Vene vürstid Tartu ja [[Otepää linnus\|Otepää]] linnuseid uute jõududega.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXVII 3, lk 241–243</ref><ref>Vahtre, lk 160</ref> Varsti pärast seda, 1223. aasta lõpupoole, saatis Eestimaal endale alluvat vürstiriiki luua sooviv Novgorod Tartusse endise [[Koknese vürstiriik\|Koknese]] vürsti [[Vjatško]] koos 200-mehelise kaaskonnaga. Talle anti võim Tartu ja teiste piirkondade üle, mida ta suudab vallutada. [[Läti Henrik]]u sõnul võtsid sakslaste vastu tuge ootavad tartlased ta rõõmuga vastu. Vjatško asus nende toel aktiivselt oma võimuala laiendama, nõudes ümberkaudsetest maakondadest maksu ja rüüstates vastuhakkajaid [[Vaiga]]s, [[Virumaa]]l, [[Järvamaa]]l ja Sakalas.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXVII 5, lk 243</ref><ref>Vahtre, lk 162</ref> Osa ümberkaudsete maakondade eestlasi asus Tartusse Vjatško teenistusse.<ref name=HLKXXVIII3>Henriku Liivimaa kroonika, XXVIII 3, lk 247–249</ref><ref>Vahtre, lk 164</ref> Pärast [[jõulupühad\|jõulupühi]] kavatsesid riialased minna Tartut piirama, kuid viimasel hetkel otsustati siiski [[Lohu linnuse piiramine\|Harjumaale tungimise]] kasuks.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXVII 6, lk 245</ref><ref>Vahtre, lk 162</ref> Ugandis käinud riialastele alluvate [[latgalid\|latgalite]] ja [[liivlased\|liivlaste]] väiksemad sõjasalgad seal edu ei saavutanud. Pärast 1224. aasta [[lihavõtted\|lihavõtteid]], 14. aprilli, käisid Tartu all orduväed, kuid pärast 5-päevast edutut linnuse piiramist loobuti üritusest ja pöörduti maad rüüstates tagasi. Samal ajal, aprillis, jõudsid Riiga piiskopid [[Albert (Riia piiskop)\|Albert]] ja [[Hermann I (Tartu piiskop)\|Hermann]] koos suure hulga ristisõdijatega. Juuliks oli kogu Eestimaa peale Vjatško võimuala taas riialaste ja Taani kontrolli alla läinud.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXVIII 1, lk 245–247</ref><ref>Vahtre, lk 163</ref>

Tartu lahing (1224): erinevus redaktsioonide vahel