Nasackin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
3. rida:
 
==Ajalugu==
Esimene teadaolev suguvõsa liige oli [[bojaar]] [[Fjodor Nasackin]] (elas [[16. sajand]]il). Tema poeg vürst Afanassi Fjodorovitš Nasackin oli 1569 Vene asehaldur Irboskas, kuid langes 1580 Toropetsis Rootsi kätte vangi. Asus Rootsi kuninga teenistusse ning talle läänistati kuninga poole esimesed maad 1586. Fjodor Nasackini teine poeg bojaar [[Leonti Fjodorovitš Nasackin]] (suri 1590 Haapsalus) siirdus [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal samuti Rootsi teenistusse ja Poola ja Rootsi kuningas [[Sigismund (Rootsi)|Sigismund]] läänistas talle [[1590]]. aastal [[Keskvere (Martna)|Keskvere]] külast (Läänemaa) maid.
 
Leonti poegadest Afanassist (suri 1613) ja Pjotrist (maeti 1636) põlvnes kaks suguvõsa liini. Afanassi haru kustus juba 1656. aastal. Pjotr Leontjevitš Nasackinil aga, kes aastal [[1611]] [[Narva kindlus]]es Rootsi teenistusse võetud ja hiljem [[Martna kihelkond|Martna kihelkonnas]], [[Keskvere mõis|Keskvere]] ja [[Patsu mõis|Patsu]] ja [[Soome]]s [[Vanhamoisio]] (''Gammelgård'') mõisnikuks olnud, oli arvukalt järeltulijaid. Nendest poeg, Rootsi rittmeister Peteri (surn. 1679), [[Nikkilä]], Vanhamoisio ja [[Mäntsälä]] mõisniku, suguvõsa immatrikuleeriti [[1668]]. aastal Rootsi Rüütelkonda aadlisuguvõsana nr 740.<ref>{{netiviide | Autor=| Pealkiri=Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...(1754) lk. 575| URL= http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA575,M1}}</ref> Mitu liini siirdus Soome. 24. jaanuaril [[1818]] võeti nad Soome rüütelkonna matriklisse aadlisuguvõsana nr 61.