Karja kirik: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (→‎Laemaalingud: näpuviga)
PResümee puudub
 
==Arhitektuur==
Karja kirik on [[lööv|ühelööviline]] ning säilitanud oma ehitusaegse ilme. Algselt on kirik täitnud ka kaitseehitise rolli, millele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknad ja ehitise paks müür. Märkimisvääne on Karja kiriku vormilahendus. Seinapinda on vähendatud miinimumini. Võimsate [[mõigasroie]]tega võlvid algavad madalalt ja tõusevad siis kõrgusessekõrgusse. Nõnda on saavutatud suhteliselt väikeses hoones avaruse mulje.
 
[[Portaal (arhitektuur)|Portaalid]], [[Võlv|võlvitoed]] ja [[päiskivi]]d on kaunistatud meisterliku [[gooti stiil|kõrggooti]] vormides loomutruu naturalistliku taimedekooriga, milles on palju ühist [[Pöide kirik|Pöide]] ja [[Muhu kirik]]uga. Ilmselt on [[raidkunst|raiddekoori]] loonud samad [[Ojamaa]]lt ja [[Saksamaa]]lt pärit meistrid. Kirikul on klaasvitraažaknad. Lõunaküljel asub seitsme mitmevärvilise kroonlehega [[roosaken]].
[[Kooriruum]]i ja [[käärkamber|käärkambri]] võlvipealsetesse on ehitatud kaks kaminat. Kiriku lääneviilu nišis asub [[Stockholm]]is [[1926]]. aastal valatud pronksist tornikell, mis annetati kirikule samal aastal seoses restaureerimistööde lõpetamisega. Karja kiriku ehedalt säilinud arhitektuur ja rikkalik kaunistus teeb temast ainulaadse kiriku [[Baltikum]]is ja kogu [[Põhja-Euroopa]]s.
 
[[Pilt:Karja kirik sisevaade 2005.jpg|pisi|left|Karja kiriku sisevaade.]]
[[Pilt:Karja trapetsiaalsed hauaplaadid.jpg|pisi|Trapetsiaalsed hauaplaadid Karja kiriku aias]]
Kiriku pühakud on [[Aleksandria Katariina]] ja [[Püha Nikolaus]].
Algselt kolme portaaliga kirik sai [[Jüriöö ülestõus]]u ajal kannatada. Lõhuti külgmine põhja- ja lõunaportaal. Põhjaportaal müüriti pärast seda kinni, lõunaportaal varjati [[16. sajand|16.]] (teiste andmete järgi [[18. sajand|18.]]) sajandil eeskojaga. Kooriruumi kõrval asub kahe [[võlvik]]uga käärkamber. Peaportaal avaneb läände, [[1887]]. aastal valminud [[altar]] jääb peaportaali vastu. Altari kavandas Peterburi arhitekt F. Giencken.
 
[[NeogootiUusgootika|Uusgooti stiilstiilis]]is kujundusega [[orel]] asub peaportaali kohal rõdul ja selle on [[1882]]. aastal valmistanud Tallinna orelimeister [[Gustav Normann]]. Karja kiriku [[kantsel]] on heatasemeline puunikerduslik kunstiteos, mille on valmistanud [[1638]]. aastal tolleaegne Kuressaare meister [[Balthasar Raschky]]. See taani ajast pärit [[hilisrenessanss|hilisrenessans]]i stiiliperioodi kuuluv kõnetool on taas restaureeritud [[1997]]. Kantsli tahkudele on paigaldatud kohaliku mõisnike kolm kaksikvappi.
 
Suure väärtusega on ka tänaseni säilinud tammepuust annetustepakk, kaetud raudvitstega ja mitme tabalukuga suletav. [[Kunstimälestis]]ena hoitakse kirikus väikest puidust altari [[krutsifiks]]i 15. sajandist. Omapärane ja huvipakkuv on ka altaripiibli must sametkate, millele on kalasoomustest tehtud lambakujuline mosaiik.
 
== Reljeefid ja skulptuurid ==
[[Pilt:Karja kirik Kolgata 2005.jpg|pisi|left|Raidreljeef "Kolgata."]]
[[Pilt:Karja Katariina grupp.jpg|pisi|Katariina skulptuurigrupp Karja kiriku võidukaare põhjaküljel]]
[[Pilt:Karja Nikolause grupp idast.jpg|pisi|Püha Nikolause skulptuurigrupp võidukaare lõunaküljel, vaade idast]]
Karja kiriku suureks väärtuseks on realistlikult teostatud suured skulptuurigrupid [[võidukaar]]e [[piilar]]eil, mis on sarnased Ojamaa talupoeglikele kunstitraditsioonidele. Karja kiriku skulptuuride loojaks nimetab [[Rootsi]]st pärit kunstiteadlane [[Tor Helge Kjellin]], kes töötas Karja kirikus [[1922]].–[[1925]]. aastani, lihtsalt "Karja meistrit" keda arvatakse olevat pärit Ojamaalt. Professor Kjellini initsiatiivil lühendati kiriku rõdu, mis varem ulatus kuni esimeste pinkideni võidukaare ees, kuna see varjas seintel olevad kaunistused.
 
Lõunaeeskoja ukse kohal asub varem portaali kohal olnud [[raidreljeef]] "Kolgata". See kujutab stseeni piiblist: keskel ristilöödud [[Kristus]], vasakul [[neitsi Maarja]], paremal on [[Ristija Johannes]]. Neitsi Maarjast vasakul on ristilöödud kurjategija, kes oma pattu kahetses. Tema hing lahkub kehast väikese lapse kujul, kelle võtab vastu ingel, kes viib selle taevasse. Kristuse pea on pööratud tema poole. Parempoolne kurjategija oma pattu ei kahetsenud. Tema hinge haarab endale irvitav sarviline kurat, kes viib selle kurjategija hinge põrgusse. Kõige selle kohal on stiilne kristlik sümbol – rist ja veel kõrgemal [[Neitsineitsi Maarja täht]].
 
[[Võidukaar]]e põhjaküljel on Aleksandria Katariinat ja teisi legendikaaslasi kujutav skulptuurigrupp. Selle keskel seisab piibliraamatu ja palmioksaga Katariina, keda kroonivad taevased inglid. Põlvitavad keisrinna Faustina ja väepealik Porphyrius hoiavad kinni Katariina mantlist. Püha Katariina jalge all kägaras paganlik Rooma keiser [[Maxentius]], kelle kukalt kratsib irvitav kurat. Vasakul näeme apostel [[Paulus]]t mõõgaga ja paremal apostel [[Peetrus]]t võtmega.
==Laemaalingud==
[[Pilt:Karja kirik taevalagi 2005.jpg|pisi|Sümboolne taevalagi.]]
Kjellini töö tulemusena on täna kõigile näha omapärased suure kunstiväärtusega maagilised laemaalingud, mis on maalitud kiriku [[kooriruum]]i lakke, roidekaarte vahele ümber päiskivi ja mis maaliti ilmselt juba kiriku valmimisel. [[Reformatsioon]]i <nowiki/>järgne luterlik kirik ei soosinud paganlikke märke janing kõik maalingud kaeti lubjakihiga, mis eemaldati alles aastatel 1923–1925 toimunud restaureerimise käigus.
 
Lakke maalitud maagilistest märgid kannavad nii kurja peletamise kui sügavat sümboolset tähendust. Päiskivist lõunas paiknev [[Triskele|kolmjalg]] muistne aja liikumise sümbol, ka [[päike]]se võrdkuju ning [[viikingid|viikingite]] jumal [[Odin]]i märk, ristiusus [[kolmainsus]]e printsiibi tähistaja. Paganlik märk, [[säärkurat]], pidi aitama tõrjuda kurja.
Maagiline paganlik märk on ka [[pentagramm]]. Ka see märk oli [[Idamaad]]es pahade vaimude peletaja. Arvati, et sellele annab erilise jõu selle kujutise pidevjoonsus ja põiming. Lisaks pentagrammile on lakke maalitud 13 väikesest ruudust koosnev põiming, mis koosneb ühest suurest ruudust ja kahest risti asetatud ristkülikust. Suur ruut oli keskajal maailma sümbol ning kaks risti asetatud ristkülikut moodustavad sümboolse Kreeka risti kujutise – kristliku sümboli.
 
Altari kohal näeme ka kristlikku õnnesümbolit – Neitsineitsi [[Maarja täht]]e.
 
==Orel==
136 803

muudatust