Provence: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
167. rida:
14. sajandi [[Fréjus'i katedraal]]i ristikäigu puitlaes on tähelepanuväärne seeria maale piiblistseenidest, fantastilistest loomadest ja igapäevaelu stseenidest, mis maalitud aastatel 1350–1360. Selhulgas on maale nahkhiire tiibadega langenud inglist, maost sabaga saatanast, pille mängivatest inglitest, tiigrist, elevandist, jaanalinnust, kodu- ja metsloomadest, merineitsist, lohest, kentaurist, lihunikust, rüütlist ja žonglöörist.
 
[[Nicolas Froment]] (1435–1486) oli kõige tähtsam Provence'i maalikunstnik [[Renessanss|renessansi]] ajal, hästi tuntud oma Põleva põõsa [[triptühhon]]i järgi (umbes aastal 1476), mille tellis Napoli kuningas [[René (Anjou)|René]]. Maal kujutab [[kuulutus karjastele|kuulutust karjastele]] koos Neitsineitsi Maarja ja Kristusega põleva põõsa kohal. Triptühhoni tiivad kujutavad kuningas Renéd koos [[Maarja Magdaleena]], [[Antonios Suur|Püha Antonios]]e ja [[Püha Mauritius]]ega ühel küljel ning kuninganna Jeanne de Laval'iLavali koos [[Aleksandria Katariina|Püha Katariina]], [[Johannes (evangelist)|evangelist Johannes]]e ja [[Nikolaus|Püha Nikolaus]]ega teisel küljel.
 
[[Ludovico Brea]] (1450–1523) oli Nice'is sündinud 15. sajandi maalikunstnik, kelle töid leidub kirikutes Genovast Antibes'ini. Tema "Püha Nikolause katedraali altarimaal" (1500) asub [[Monaco]]s ja "Notre-Dame-de-Rosaire altarimaal" (1515) asub [[Antibes]]'is.
181. rida:
* [[Adolphe Joseph Thomas Monticelli]] (1824–1886) sündis Marseille's, läks aastal 1846 Pariisi ja tuli aastal 1870 Marseille'sse tagasi. Tema töö mõjutas [[Vincent van Gogh]]i, kes teda tohutult imetles.
* [[Paul Cézanne]] (1839–1906) sündis Aix-en-Provence'is ning elas ja töötas siin enamuse oma elust. Kohalikud maastikud, eriti [[Montagne Sainte-Victoire]], esinevad tihti tema töödes. Sageli maalis ta ka [[L'Estaque]]'is.
* [[Vincent van Gogh]] (1853–1890). Van Gogh elas veidi rohkem kui kaks aastat Provence'is, kuid tema kuulsus maalikunstnikuna on suuresti tingitud sellest, mida ta maalis. Ta elas [[Arles]]'is veebruarist 1888 maini 1889 ja siis Saint-Remy'sRemys maist 1889 maini 1890.
* [[Pierre-Auguste Renoir]] (1841–1919). Renoir külastas [[Beaulieu-sur-Mer|Beaulieu]]'d, [[Grasse]]'i, [[Saint-Raphaël (Var)|Saint-Raphaël]]i ja [[Cannes]]'i, enne kui asus aastal 1907 lõplikult [[Cagnes-sur-Mer]]'i, kus ta ostis talu mägedes ja ehitas krundile uue maja ja töökoja. Ta jätkas siin maalimist kuni oma surmani aastal 1919. Tema majas on nüüd muuseum.
* [[Henri Matisse]] (1869–1954). Matisse külastas algul [[Saint-Tropez]]'d aastal 1904. Aastal 1917 asus ta Nice'i, algul Hotel Beau Rivage'i, siis Hotel de la Mediterranéesse, siis la Villa des Allies'i Cimiez'is. Aastal 1921 elas ta kortermajas Nice'is, lilleturu kõrval ja vaatega merele, kus ta elas aastani 1938. Siis läks ta Hotel Regina'sse Cimiezi mägedes, Nice'i kohal. Teise maailmasõja ajal elas ta [[Vence]]'is, siis läks tagasi Cimiezi, kus ta suri ja kuhu maeti.
187. rida:
* [[Pierre Bonnard]] (1867–1947). Bonnard jäi pensionile ja suri [[Le Cannet]]'s.
* [[Georges Braque]] (1882–1963). Braque maalis sageli [[L'Estaque]]'is aastatel 1907–1910.
* [[Henri-Edmond Cross]] (1856–1910). Cross avastas Côte d'Azuri aastal 1883 ning maalis [[Monaco]]s ja [[Hyères]]'<nowiki/>is.
* [[Maurice Denis]] (1870–1943). Denis maalis Saint-Tropez's ja [[Bandol]]is.
* [[André Derain]] (1880–1954). Derain maalis [[L'Estaque]]'is ja [[Martigues]]'is.
* [[Raoul Dufy]] (1877–1953), kelle naine oli Nice'ist pärit, maalis [[Forcalquier]]'is, [[Marseille]]'is ja [[Martigues]]'is.
* [[Albert Marquet]] (1873–1947), maalis Marseille's, Saint-Tropez's ja [[L'Estaque]]'is.
* [[Claude Monet]] (1840–1927). Monet külastas Mentonit, [[Bordighera]]t, [[Juan-les-Pins]]'i, [[Monte-Carlo]]t, Nice'i, [[Cannes]]'i, [[Beaulieu-sur-Mer|Beaulieu]]'d ja [[Villefranche-sur-Mer|Villefranche]]'i ja maalis arvukalt merevaateid [[Cap Martin]]'<nowiki/>is, Mentoni lähistel, ja [[Antibes|Cap d'Antibes]]'<nowiki/>is.
* [[Edvard Munch]] (1863–1944.) Munch külastas ja maalis [[Nice]]'i ja Monte-Carlot (kus ta arendas mängukirge) ning üüris aastal 1891 villat [[Saint-Jean-Cap-Ferrat]]'s.
* [[Paul Signac]] (1863–1935). Signac külastas Saint-Tropez'd aastal 1892 ja ostis aastal 1897 kindluse jalamil villa La Hune. Tema villas maalis tema sõber Henri Matisse aastal 1904 oma kuulsa "Luxe, Calme et Volupté". Signac tegi arvukalt maale piki rannikut.
219. rida:
[[Pilt:Pissaladiera.jpg|thumb|Pissaladière]]
[[Pilt:Ratatouille02.jpg|thumb|Kausike ''[[ratatouille]]''<nowiki>'</nowiki>d leivaga]]
[[Pilt:Socca in Nice.jpg|thumb|[[Nice]]'i ''socca'', [[Toulon]]'<nowiki/>is ka ''la cade'']]
[[Pilt:Calisson.jpg|thumb|Aix' ''Calissons'']]
 
269. rida:
 
* [[Bandol (AOC)]], kasvatatud Var'i rannikul Toulonist läänes, enamasti ümber [[La Cadiere d'Azur]]i ja [[Castellet (Vaucluse)|Castellet]]' külade. Selles veinisordis peab olema vähemalt 50% [[mourvèdre]] viinamarju, kuigi enamasti on oluliselt rohkem. Teised kasutatavad viinamarjad on grenache, cinsault, syrah, ja carignan.
* [[Cassis (AOC)]], mida tehakse Touloni ja Marseille' vahelise rannikulinna [[Cassis]]'e lähedal, oli esimene vein Provence'is, mis klassifitseeriti aastal 1936 kui AOC, ja on hästi tuntud oma valgete veinide poolest. Cassis'eCassise veine kirjeldatakse prantsuse kirjanduses juba 12. sajandil. Populaarsemad viinamarjad on [[marsanne]], clairette, [[Trebbiano|ugni blanc]], [[sauvignon blanc]] ja [[bourboulenc]]. Roosades veinides kasutatakse sorte grenache, carignan, ja mourvèdre.
* [[Bellet (AOC)]]; Prantsuse revolutsiooni ajal oli väikelinn Saint Roman de Bellet (nüüd [[Nice]]'i osa) tähtsa veinipiirkonna keskus. Tootmine peaaegu hävitati [[viinapuutäi]] ja kahe sõja poolt ning alles aastal 1946 taastus tootmine piirkonnas täielikult. See klassifitseeriti aastal 1941 kui AOC. Tänapäeval on piirkond üks väiksemaid Prantsusmaal, vaid 47 hektarit. Viinamarju kasvatatakse terrassidel piki Var'i jõe vasakut kallast, linnast idas. Peamised punasteks ja roosadeks veinideks kasvatatavad viinamarjad on [[braquet]], [[folle]] ja [[cinsault]], mõnikord segatud [[grenache]]'iga. Peamised valgeteks veinideks kasvatatavad viinamarjad on [[rolle blanc]], [[roussane]], [[spagnol]] ja [[mayorquin]]; teised viinamarjad on clairette, [[bourboulenc]], [[chardonnay]], [[pignerol]] ja [[muscat]].
* [[Palette (AOC)]]; väike [[Le Tholonet|Palete]]'i küla neli kilomeetrit Aix-en-Provence'ist idas on juba ammu kuulus [[vin muté]] tootmise poolest, mida kasutatakse traditsioonilises Provence'i jõulumagustoidus [[Kolmteist magustoitu]] ja jõulukoogis ''pompo à l'oli''. Selle tootmine oli peaaegu soikunud, kuid taastub nüüd. Peamised viinamarjad punasteks veinideks on grenache, [[mourvèdre]], ja [[cinsault]]; valgeteks veinideks on clairette.
299. rida:
=== Eelajalooline Provence ===
[[Pilt:Calanque de Morgiou 2.jpg|pisi|Sissepääs [[Cosquer' koobas|Cosquer' koopasse]], mis on kaunistatud aulide, piisonite, hüljeste ja käekontuuride maalingutega, mida dateeritakse 27 000 – 19 000 aastaga eKr. Koobas paikneb [[Cassis]]e lähistel 37 meetrit [[Calanque de Morgiou]] merepinnast allpool]]
[[Pilt:Celtic Stone in Draguignan - Provence - France.JPG|pisi|Pronksiaegne dolmen (2500–900 eKr) [[Draguignan]]'<nowiki/>i lähistel]]
Provence'i rannikul on mõned varaseimad tuntud inimasustuse kohad Euroopas. Lihtsad kivist tööriistad dateerituna 1–1,05 miljonit aastat eKr leiti [[Grotte du Vallonnet]]'ist [[Roquebrune-Cap-Martin]]i lähistel, [[Monaco]] ja [[Menton]]i vahel. Palju keerukamad tööriistad, töödeldud kivi mõlemalt küljelt ja dateeritud 600 000 eKr, leiti Escale koopast Saint Estėve-Jansonis, ning tööriistad aastast 400 000 eKr ja mõned esimesed lõkkekohad Euroopas leiti [[Terra Amata]]s Nice'is. [[Keskmine paleoliitikum|Keskmise paleoliitikumiga]] (300 000 eKr) ja [[hiline paleoliitikum|hilise paleoliitikumiga]] (30 000 – 10 000 eKr) dateeritud tööriistad avastati [[Jardin Exotique de Monaco|Jardin Exotique'i]] koopas [[Monaco]]s.
 
319. rida:
=== Kreeklased Provence'is ===
[[Pilt:Marseille Ancient Harbor.JPG|pisi|[[Marseille|Massalia]] antiiksadama jäänused Marseille vanasadama lähistel]]
Kaupmehed Rhodose saarelt külastasid Provence'i rannikut 7. sajandil eKr. Rhodose keraamikat sellest sajandist on leitud [[Marseille]]'st, [[Martigues]]'i ja Istres'i lähistelt ning Mont Garou'st ja Evenos'ist [[Toulon|Touloni]]'i lähistel. Kaupmehed Rhodoselt andsid oma nimed antiiklinnale Rhodanousia'le (nüüd [[Trinquetaille]], Arles'ist üle Rhône'i jõe) ning peamisele Provence'i jõele, Rhodanosele, tänapäeval Rhône.
 
Esimene kreeklaste püsiasustus oli Massalia, asutatud tänapäeva [[Marseille]] kohale umbes aastal 600 eKr kolonistide poolt, kes tulid [[Phokaia]]st (nüüd [[Foça]] Türgis) [[Väike-Aasia]] [[Egeuse meri|Egeuse]] rannikul. Teine laine koloniste saabus umbes aastal 540 eKr, kui Phokaia [[Iraani ajalugu|pärslaste]] poolt hävitati.
340. rida:
Aastal 49 eKr oli Massalial ebaõnn [[Pompeius]]e ja [[Julius Caesar]]i vahelises võimuvõitluses vale pool valida. Pompeius alistati ja Massalia kaotas oma territooriumid ja poliitilise mõju. Rooma veteranid rahvastasid vahepeal vanade kreeka asulate kohtades kaks uut linna Arles'i ja Fréjus'i.
 
Aastal [[8 eKr]] ehitas keiser [[Augustus]] [[La Turbie]]'<nowiki/>sse [[triumfikaar]]e rahu tähistamiseks piirkonnas ja ta alustas Provence'i romaniseerimist poliitiliselt ja kultuuriliselt. Rooma insenerid ja arhitektid ehitasid monumente, teatreid, saunu, villasid, foorumeid, areene ja [[akvedukt]]e, millest paljud on veel alles. Rooma linnad ehitati [[Cavaillon]]'<nowiki/>i, [[Orange (Vaucluse)|Orange]]'i, [[Arles]]'i, [[Fréjus]]'i, [[Glanum]]'<nowiki/>isse (väljaspool [[Saint-Rémy-de-Provence]]'i), [[Carpentras]]'i, [[Vaison-la-Romaine]]'i, [[Nîmes]]'i, [[Vernègues]]'i, [[Saint-Chamas]]'<nowiki/>i ja [[Cimiez|Cimiezi]]'i (Nice'i kohal). Rooma provints, mida kutsuti selle pealinna Narbo (tänapäeva Narbonne) järgi [[Gallia Narbonensis]], ulatus Itaaliast Hispaaniani, [[Alpid]]est [[Püreneed]]eni.
 
[[Pax Romana]] Provence'is kestis [[3. sajand]]i keskpaigani. [[Germaanlased|Germaani]] hõimud tungisid Provence'i aastatel 257 ja 275. [[4. sajand]]i alguses oli Rooma keisri [[Constantinus Suur]]e (280–337) õukond sunnitud Arles'is varjuma. [[5. sajand]]i lõpuks oli Rooma võim Provence'ist kadunud ning algas sissetungide, sõdade ja kaose ajastu.
 
=== Kristluse saabumine Provence'i (3.–6. sajand) ===
On palju legende varajastest kristlastest Provence'is, kuid neile on raske kinnitust leida. On dokumenteeritud, et Provence'i Rooma linnades oli kirikuid ja piiskoppe organiseeritud juba 3. ja 4. sajandil; [[Arles]]'is aastal 254, [[Marseille]]'s aastal 314, [[Orange (Vaucluse)|Orange]]'is, [[Vaison-la-Romaine|Vaison]]'<nowiki/>is ja [[Apt (Vaucluse)|Apt]]'is aastal 314, [[Cavaillon]]'<nowiki/>is, [[Digne-les-Bains|Digne]]'is, [[Embrun (Hautes-Alpes)|Embrun]]'<nowiki/>is, [[Gap (Hautes-Alpes)|Gap]]'is ja [[Fréjus]]is 4. sajandi lõpus, [[Aix-en-Provence]]'is aastal 408, [[Carpentras]]'is, [[Avignon]]is, [[Riez]]'is, [[Cimiez]]'is (tänapäeval [[Nice]]'i osad) ja [[Vence]]'is aastal 439, [[Antibes]]'is aastal 442, [[Toulon]]'<nowiki/>is aastal 451, [[Senez]]is aastal 406, [[Saint-Paul-Trois-Châteaux]]'s aastal 517 ja [[Glandèves'i piiskopkond|Glandèves]]'<nowiki/>is aastal 541. Vanim kristlik struktuur, mis veel Provence'is töötab, on Fréjusi katedraali [[baptisteerium]] 5. sajandist. Umbes samal ajal 5. sajandil asutati esimesed kaks kloostrit Provence'is, [[Lérins'i klooster]] saarel Cannes'i lähistel ja [[Saint-Victor'i Victori klooster (Marseille)|Saint-Victor'iVictori klooster]] Marseille's.
 
=== Germaanlaste sissetungid, Merovingid ja Karolingid (5.–9. sajand) ===
366. rida:
[[9. sajand]]il tungisid Provence'i [[Al-Ándalus]]ist araabia piraadid ([[maurid]]) ja siis [[normannid]]. Normannid rüüstasid piirkonnas ja lahkusid siis, kuid maurid ehitasid kindlusi ja hakkasid linnu rüüstama ning nõudsid kohalikelt elanikelt lunaraha. 973. aasta alguses püüdsid maurid kinni [[Cluny klooster|Cluny kloostri]] [[abt]]i [[Maiolus]]e ja nõudsid tema eest lunaraha. Lunaraha maksti ja abt vabastati, kuid krahv [[Guillaume I (Provence)|Guillaume I]] juhitud Provence'i rahvas tõusis üles ja alistas maurid nende kõige võimsama kindluse [[Fraxinet]]' ([[La Garde-Freinet]]) lähistel [[Tourtouri lahing]]us. Maurid, keda lahingus ei tapetud, ristiti ja tehti orjadeks, ning ülejäänud Provence'i maurid põgenesid piirkonnast. Vahepeal jätkusid dünastilised tülid. Sõda [[Rudolf III (Burgundia)|Rudolf III]] ja tema rivaali, Saksa-Rooma keisri [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Saali Konradi]] vahel aastal 1032 viis Provence'i saamiseni [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[vasall]]iks, milleks see jäi aastani 1246.
 
Aastal 1112 abiellus viimane Boso järeltulija [[Douce de Gévaudan]] katalaani [[Barcelona krahv]]i [[Ramon Berenguer III, Barcelona krahv|Ramon Berenguer III-ga]], kes seetõttu sai [[Provence'i krahv]]iks nimega Raymond Berenguer I. Ta valitses Provence'i aastatel 1112–1131 ja tema järeltulijad [[Katalaani dünastia]]st valitsesid Provence'i aastani 1246. Aastal 1125 Provence jagati; Provence'i osa [[Durance]]'i jõest põhjas ja läänes läks [[Toulouse'i krahv]]ile, samas maad Durance'i ja Vahemere vahel ning Rhône'i jõest Alpideni kuulusid Provence'i krahvidele. Provence'i pealinn liikus Arles'ist [[Aix-en-Provence]]'i ja hiljem [[Brignoles]]'<nowiki/>i.
 
[[Pilt:Arles kirche st trophime fassade.jpg|pisi|püsti|[[Saint-Trophime'i katedraal Arles'is]] (12. sajand)]]
372. rida:
[[Katalaani dünastia]] ajal [[12. sajand]]il ehitati Provence'is tähtsaid [[katedraal]]e ja [[klooster|kloostreid]] uues harmoonilises romaani stiilis, mis ühendas Rhône'i oru [[gallia-rooma]] stiili Alpide [[lombardia]] stiiliga. [[Aix katedraal]] ehitati vana Rooma foorumi kohale ning ehitati 13. ja 14. sajandil [[gooti stiil]]is ümber. [[Saint-Trophime'i katedraal Arles'is]] oli [[romaani stiil]]is maamärk, mis ehitati 12. ja 15. sajandi vahel. Tohutu kindlus-klooster, [[Montmajour'i klooster]], ehitati saarele just Arles'ist põhja poole ja muutus suureks sihtkohaks keskaegsetele palveränduritele.
 
12. sajandil ehitati kolm [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] kloostrit Provence'i kaugetesse paikadesse, eemale linnade poliitilistest intriigidest. [[Sénanque'i klooster]] oli esimene, rajati [[Luberon]]is aastatel 1148–1178. [[Thoronet' klooster]] asutati aastal 1160 kauges orus [[Draguignan]]'<nowiki/>i lähistel. [[Silvacane'i klooster]] Durance'i jõel [[La Roque-d'Anthéron]]'<nowiki/>i juures asutati aastal 1175.
 
[[13. sajand]]il alustasid Prantsuse kuningad abielude kasutamist oma mõju laiendamiseks Prantsusmaa lõunaosas. Kuningas [[Louis VIII]] "Lõvi" üks poeg, Poitou krahv [[Alphonse, Poitou krahv|Alphonse]] abiellus Toulouse'i krahvi pärijanna [[Jeanne de Toulouse|Jeanne]]'iga. Teine poeg [[Louis IX]] "Püha" (1214–1270) abiellus [[Marguerite de Provence]]'iga. [[Louis VIII]] noorem poeg [[Carlo I (Napoli)|Anjou krahv Charles]] abiellus aastal 1246 Provence'i pärijanna [[Béatrice de Provence|Béatrice]]'iga. Provence'i õnn sai seotud [[Anjou dünastia]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigiga]].
379. rida:
=== Avignoni paavstid (14. sajand) ===
{{vaata|Avignoni vangipõlv}}, ''[[Comtat Venaissin]]'', ''[[Paavstiriik]]''
Aastal 1309 viis [[Rooma paavst]] [[Clemens V]], kes pärines [[Bordeaux]]'st, [[paavst]]i residentsi Avignoni. Aastatel 1309–1377, enne [[Lääne skisma|skisma]]t Rooma ja [[Avignoni kirik]]ute vahel, resideerus Avignon'isAvignonis 7 paavsti. [[Skism]]a viis rivaalpaavstide valimiseni mõlamas kohas. Pärast seda resideerus Avignon'isAvignonis aastani 1423 kolm [[vastupaavst]]i, kuni paavst lõplikult Rooma, [[Paavstiriik]]i tagasi läks. Aastatel 1334–1363 ehitas paavst [[Benedictus XII]] vana paavstipalee Avignon'isAvignonis ja paavst [[Clemens VI]] ehitas uue paavstipalee, üheskoos oli [[Paavstide palee (Avignon)|Paavstide palee]] suurim [[gooti stiil]]is palee Euroopas.
 
[[14. sajand]] oli kohutav aeg Provence'is ja kogu Euroopas: Provence'i rahvastik oli olnud umbes 400 000 inimest, [[Must Surm]] (1348–1350) tappis 15 000 inimest [[Arles]]'is, poole linnarahvast, ja vähendas suuresti kogu piirkonna rahvastikku. Prantsuse armee kaotus [[Saja-aastane sõda|Saja-aastases sõjas]] sundis Provence'i linnu ehitama müüre ja torne enda kaitseks endiste sõdurite armeede vastu, kes laastasid maapiirkondi.
391. rida:
15. sajand nägi rida sõdu [[Aragóni kroon|Aragóni]] kuningate ja Provence'i krahvide vahel. Aastal 1423 vallutas Aragóni Alfonso armee Marseille ja aastal 1443 vallutasid nad Napoli ja sundisid selle valitseja, kuningas [[René (Anjou)|René]], põgenema. Viimane asus lõpuks ühte oma allesjäänud valdusse, Provence'i.
 
Ajalugu ja legend andis Renéle tiitli "hea Provence'i kuningas René", kuigi ta ainult elas Provence'is viimased kümme aastat oma elust, aastatel 1470–1480, ja tema poliitilised suunad territoriaalsele laienemisele olid kulukad ja edutud. Provence sai kasu rahvaarvu kasvust ja majanduse laienemisest ning René oli helde kunstide patroon, toetades maalikunstnikke [[Nicolas Froment]]'<nowiki/>i, [[Ludovico Brea]]d ja teisi meistreid. Ta lõpetas ka ühe kõige kenama lossi Provence'is [[Tarascon]]is, Rhône'i jõe ääres.
 
Kui René aastal 1480 suri, läks tema tiitel tema sugulasele [[Charles V (Anjou)|Charles du Maine]]'ile. Aasta hiljem, aastal 1481, kui Charles suri, läks tiitel kuningas [[Louis XI]]-le. Provence liidendati aastal 1486 seaduslikult Prantsuse kuningliku domeeniga.
408. rida:
[[Pilt:Vernet-marseille-1754.jpg|pisi|left|Marseille aastal 1754, Claude Joseph Vernet]]
 
18. sajandi alguses tabas Provence'i Louis XIV valitsemise lõpu majanduslangus. Katk tabas piirkonda aastatel 1720–1722, alates Marseille'st, tappes umbes 40 000 inimest. Siiski hakkasid sajandi lõpuks paljud käsitööliste tööstused õitsema; [[lõhnaõli]] tehti [[Grasse]]'is, oliiviõli Aix's ja [[Alpilles]]'i mägedes, tekstiili Orange'is, Avignon'isAvignonis ja Tarascon'isTarasconis ning [[fajanss]]keraamikat Marseille's, Apt'isAptis, [[Aubagne]]'is ja [[Moustiers-Sainte-Marie]]'<nowiki/>s. Palju sisserändajaid saabus Liguuriast ja Piemontest Itaalias. 18. sajandi lõpuks elas Marseille's 120 000 inimest, tehes sellest suuruselt kolmanda linna Prantsusmaal.
 
=== Prantsuse revolutsiooni ajal ===
{{vaata|Prantsuse revolutsioon}}
Kuigi enamus Provence'ist, väljaarvatud Marseille, Aix ja Avignon, oli maapiirkond, konservatiivne ja suuresti rojalistlik, andis see mõned meeldejäävad tegelased [[Prantsuse revolutsioon]]is; [[Honoré Gabriel Victor Riquetti de Mirabeau]] Aix'st, mõõdukas revolutsionäär, pooldas Prantsusmaal [[Konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilist monarhiat]] nagu Inglismaal; [[Markii de Sade]] Lacoste'ist Luberon'isLuberonis, kes oli Rahvusassamblee saadik vasakult servalt; [[Charles Jean Marie Barbaroux]] Marseille'st, kes saatis vabatahtlike pataljoni Pariisi võitlema [[Prantsuse Revolutsiooniarmee]] ridades; ning ''abbé'' [[Emmanuel-Joseph Sieyès]] (1748–1836), esseist ja poliitiline liider, kes oli üks peamisi Prantsuse revolutsiooni, [[Konsulaat (Prantsusmaa)|Konsulaadi]] ja Esimese Prantsuse keisririigi teoreetikuid ja kes aastal 1799 oli 18. brumääri riigipöörde algataja, mis tõi võimule [[Napoleon I|Napoleoni]].
 
[[Pilt:Marche des Marseillois.jpg|pisi|left|"[[Marseljees]]", 1792]]