Redaktsioon: 10. juuli 2018, kell 18:55 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. august 2018, kell 16:35 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 810 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
9. rida: \| värv=#088A08 \| raamita=jah }}'''Riia loss''' on ajalooline hoone Lätis, [[Riia vanalinn]]as [[Daugava jõgi\|Daugava jõe]] ääres.▼ }} ▲'''Riia loss''' on ajalooline hoone Lätis, [[Riia vanalinn]]as [[Daugava jõgi\|Daugava jõe]] ääres. [[File:Rigas pils.jpg\|pisi\|Riia loss, vaade Daugava jõelt]] [[File:Rigas pils 2011.jpg\|pisi\|Riia loss]] 16. rida ⟶ 15. rida: ==Ajalugu== Esimene Riia loss ehitati vahemikus 1202–1209. See hoone asus Skārņu ielā ~~10 – 20~~10–20 ja Kalēju ielā 9/11 piirkonnas, asudes Riia peapiiskopi lossi kõrval. Kahel hoonel oli ühine müür. Riia peapiiskopi ja ordu vahel puhkenud konflikti tagajärjel hõivati loss aastaks [[1295]], ühtlasi lammutati see suuremalt jaolt maha. Lossi kabel jäi puutumata ja sellest kasvas välja hilisem [[Riia Püha Jüri kirik\|Püha Jüri kirik]]. ~~Uue~~Uut Riia lossi ~~ehitamist~~hakati ~~alustati~~ehitama 15. juunil 1330~~. aastal~~ ning lossi ehitustööd lõppesid 1353. aastal. Lossi kaitseehitisi tugevdati põhjalikult ning seejärel sai loss [[Liivi ordu]] [[ordumeister\|ordumeistri]] residendiks. Riia linna ja Liivi ordu vahel aastatel [[1481]]–[[1491]] toimunud [[Kümneaastane sõda\|Kümneaastase sõja]] ajal ründasid linnaelanikud 1484. aastal lossi ning pärast 6-kuulist piiramisrõngas olemist, andis lossi garnison alla ning Riia raad otsustas lossi maha lõhkuda. 1515. aasta paiku, ordumeister [[Walter von Plettenberg]]i valitsuse ajal, loss taastati, säilitades seejuures esialgse hoonestuse. Riia loss, mille mõõtmed on (63 x 56 m) on Läti suurim konvenditüüpi hoone. Lossihoone kirde- ja kagunurkades kõrguvad kaks ümmargust torni, lossi teistes nurkades asuvad neljatahulised trepptornid. Lossi all asuvad keldriruumid, mida kasutati peamiselt varustuse ja toiduainete säilitamiseks, vaenlase rünnaku korral peideti sinna hobused. Lossi esimese korruse ruume ja keldreid kasutati sõjavarustuse hoidmiseks, samuti töökodade ning toiduaineteladudena. 34. rida ⟶ 33. rida: Pärast [[Esimene maailmasõda Lätis\|Esimese maailmasõja]] lõppu võttis Läti riik Riia lossi oma valdusse ning andis selle [[Läti Vabariigi president\|Läti Vabariigi presidendi]] käsutusse. Aastail 1935–1939 oli lossi rekonstrueerimstöödesse kaasatud arhitekt [[Eižens Laube]], kes lisas hoonele nn Kolme tähe torni.<ref name="vietas">[http://www.vietas.lv/index.php?p=10&id=795 Eižens Laube vietas.lv lehel]</ref> 2015. aastal andis [[Läti Pank]] välja Riia lossi ehitamise 500. aastapäevale pühendatud meenemündi, mille esiküljel on kujutatud lossi sisevärava kohal olevaid ~~Neitsi~~neitsi Maarja ja Wolter von Plettenbergi skulptuure ning tagaküljel on lossi üldvaade.<ref>[https://monetas.bank.lv/en/coins/500-years-of-the-riga-castle Läti pank: 500 Years of the Riga Castle]</ref> == Galerii ==

Riia loss: erinevus redaktsioonide vahel