Redaktsioon: 15. august 2018, kell 13:09 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust →‎Muusikast mõtlemine baroki ajal ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. august 2018, kell 16:05 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: {{Muusika ajalugu}} '''Barokk''' (portugali keeles ''barroco'', 'ebaregulaarne või sibulakujuline pärl') on muusikastiil, mis iseloomustab eriskummalist, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistatud, efektset ja emotsionaalset muusikat. ~~Barokstiili~~Barokkstiili domineerimise aega umbes aastatel ~~1600 - 1750~~1600–1750 nimetatakse euroopa muusikas ~~barokkajastuks~~barokiajastuks. Barokkstiilis muusikat nimetatakse barokkmuusikaks. ==Barokkstiil== ===Kontseptuaalne kirjeldus=== ====~~Barokkstiili kirjeldus~~Barokkstiil 1600ndatel==== Muusikastiili muutumist võrreldes varasemaga tajuti selgelt juba 1600ndate alguses. Leidus heliloojaid, kellele moodi läinud uus muusikastiil ei meeldinud ja kes püüdsid säilitada vana muusikastiili. Vana ja uue pooldajate diskussiooni käigus hakati eelmist muusikastiili nimetama vanaks stiiliks (''stile antico'') ja sellele vastavat kompositsioonimeetodit esimeseks praktikaks (''prima pratica'') ning uut muusikastiili moodsaks stiiliks (''stile moderno'') ja sellele vastavat kompositsioonimeetodit teiseks praktikaks (''seconda pratica''). 20. rida ⟶ 18. rida: * dissonantside reeglipärane käsitlus, * brevisel põhinev helivältuste süsteem, * harmoonia, mis tekib meloodiate koosluses, * kirikulaadide süsteem. Uut stiili ehk teist praktikat iseloomustas: 28. rida ⟶ 26. rida: * dissonantside vabam käsitlus, * muusika noteerimine lühemates helivältustes, * ühehäälse meloodia valitsev roll, * ~~duur~~duuri-~~moll~~molli-süsteem. ====~~Barokkstiili kirjeldus~~Barokkstiil 1700ndatel==== Mõiste 'barokk' muusikastiili nimetusena tuli muusikas käibele alles iroonilises kontekstis seoses Jean-Philippe Rameau ooperi Hippolyte et Aricie esietendusega Pariisis oktoobris 1733, mille kohta ilmus mais 1734 väljaandes Mercure de France anonüümne kriitika (‘Lettre de M* à Mlle* sur l’origine de la musique’, pp. 868–70). Anonüümne autor vihjas varjatult, et uues ooperis oli kõik ''du barocco'' (moondunud pärli sarnane) ja kurtis, et ooperi muusikal puudusid läbivad meloodiad, see oli dissonantside ja pidevalt muutuvate helistike ning vahelduva meetrumi tõttu ebastabiilne ning selles vahetus kogu aeg kompositsioonimeetod. 47. rida ⟶ 45. rida: Siiski enamik neist tunnustest ei ole absoluutsed. Näiteks * kui ~~renessansshelilooja~~renessansihelilooja [[Carlo Gesualdo]] muusika stiil on dünaamiline ja avatud, siis ~~barokkhelilooja~~barokihelilooja [[Alessandro Scarlatti]] oma seda ei ole; * kui ~~renessansshelilooja~~renessansihelilooja [[Giulio Caccini]] muusika on vägagi kaunistatud, siis ~~barokkhelilooja~~barokihelilooja [[Arcangelo Corelli]] oma seda põhimõtteliselt ei ole; * ~~renessansshelilooja~~renessansihelilooja [[Giovanni Gabrieli]] vaimulike kontsertide teravad kontrastid pole vähem silmatorkavad kui kontrastid näiteks [[Antonio Cesti]] ooperis; * erinevad muusikastiilid võivad koos eksisteerida väga erinevatel perioodidel; * individuaalsus muutus valdavaks klassitsismi ajal alates 18. sajandi lõpust ning kestab tänaseni. Seega need omadused kirjeldavad pigem ~~barokkajastu~~barokiajastu väga üldist renessansist eraldamist kui piiritlevad barokki võrreldes kasvõi näiteks sellele järgnevate muusikastiilidega. Barokkmuusikat ja selle vaimsust analüüsides jääb eristava tunnusena pinnale ainult teatud eriline suhtumine muusika emotsionaalsesse väljendusse. 1540ndatest kuni vähemalt 1720ndateni kasvas sellise muusika osatähtsus, mida kasutati järjest afektiivsemate seisundite väljendamiseks, olgu need siis inspireeritud tekstist või mitte. Selline heliloojate järjest suurenev ülima emotsionaalse väljenduslikkuse taotlus viiski lõpuks ekstravagantse stiilini, millele 18. sajandi keskel anti kriitikute poolt pilkav koondnimetus "barokk". Samas, kui sellesse pilkesõnasse kodeeritud ebaõnnestumisele, ülevõimendatusele, kummalisusele, grotesksusele ja maneeridele mitte eriti mõelda, on barokkmuusikat võimalik pidada ka lihtsalt ilusaks. 88. rida ⟶ 87. rida: Barokk ei teinud selget vahet erinevatele [[klahvpillid]]ele (orel, [[klavessiin]], [[klavikord]], [[positiivorel]]) kirjutatud muusikal. ==Kompositsioonimeetodid ~~barokkajal~~barokiajastul== ===Fuuga=== Kuigi barokiajastul peeti [[polüfoonia]]t juba veidi vanamoeliseks, kujunes välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm – [[fuuga]]. See oli enamasti kahe- kuni viiehäälne ja võis olla nii vokaal- kui ka instrumentaalteos või selle osa. Aegade suurimaid polüfooniameistreid on [[Johann Sebastian Bach]], kes armastas fuugat ja viis selle kõrgeimale tasemele. ==Muusikast mõtlemine ~~baroki ajal~~barokiajastul== ~~Baroki ajal~~Barokiajastul mõeldi muusikast kolmel moel: * 1. ''musica theoretica'' ehk ''musica speculativa'', mis kujutas enesest heli ja muusika struktuuride teoreetilist mõtestamist ning mida õpetati ladinakoolis ja ülikoolis osana vabade kunstide (''artes liberales'') õppekavast; * 2. ''musica practica'', mis kujutas enesest praktilist musitseerimist ehk tänapäevases mõttes heliloomingut ja interpretatsiooni kahes valdkonnas 104. rida ⟶ 103. rida: ** paus võis tähendada vaikimist ja surma. ==~~Barokkheliloojad~~Barokiheliloojad ajajoonel== {{Barokkmuusika heliloojad ajajoonel}}

Barokk (muusika): erinevus redaktsioonide vahel