Põhjasõda: erinevus redaktsioonide vahel

Detsembris [[1705]]. aastal ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugevat toetavate [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] vägedega, mida juhtis jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg|Johann Matthias von der Schulenburg.]] Saksimaa väed asusid [[Sileesia]]s, kuid Vene väed jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusessekindlusse. Karl XII tegi oma armee põhiosaga 250 km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist.

[[3. veebruar]]il [[1706|1706. aastal]] kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all koosnesid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõduritest, paljud rügemendid olid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest. Lahingurivi vasakul tiival oli preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel 10 vene jalaväepolku, kuhu kuulus 6400 meest<ref name="782Zm" />.

[[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|[[Karl XII]], 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]]

[[27. august]]il 1706. aastal marssis Rootsi armee Saksimaale. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt. Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui [[okupatsioon]]ivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone. Saksimaa sõjavägi taandus [[Austria]]sse, kus see [[interneerimine|interneeriti]]. Saksimaa sõjaväe juures olnud Vene jalaväepolgud taganesid [[Brandenburgi kuurvürstiriik|Brandenburg]]i kaudu Poolasse.

Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August II [[15. oktoober|15. oktoobril]] aastal 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] vägi [[Aleksandr Menšikov]]i juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August II püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta.

Kui Karl XII septembris 1707. aastal maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 34 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas ühines temaga 8000 Rootsi nekrutit.

Nüüd seisis Peeter I oma vägedega praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter I oleks aastal 1707. aastal olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl XII tahtis kõike tagasi saada.

Peeter I saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karl XII väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita. Seepeale tungis Peeter I oma vägedega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed. Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetr I-l auga taganeda. [[Pruti sõjakäik]] (1711), lõppes 23. juulil 1711. aastal Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga oli Peeter I kohustatud loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused. Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]].

Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August II Tugev Altranstädti rahu. [[20. august]]il [[1709]]. aastal marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i. Stanisław I Leszczyński põgenes välismaale.

Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. [[28. juuni]]l 1709. aastal uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri kuurvürstiriik]] pretendeeris [[Bremen]]ile ja [[Verden]]ile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid [[Pommerimaa]]l: [[Szczecin]]it, [[Usedomi saar]]t ja [[Wolini saar]]t. Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.

Novembris 1709. aastal hõivasid taanlased üle 10 000 mehega [[Skåne maakond|Skåne]]. See oli üks raskemaid lahinguid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka [[Blekinge]]. Kuid kindral [[Magnus Stenbock]] võitis [[28. veebruar]]il [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]]us Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. [[Kopenhaagen]]is möllas samal ajal [[katk]], millesse suri umbes kolmandik elanikkonnast (vt ka [[1710. aasta katkuepideemia]]). Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal.

Aastal [[1712]] püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed läksid kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega [[Rügen]]isse, et Poolasse marssida. Ent Taani laevastik purustas [[Hiddensee]] all Rootsi abieskaadri. Stenbock võitis 20. (vkj 9.) detsembril 1712. aastal [[Gadebuschi lahing]]us Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Saksimaa kaotas 6000 sõdurit, ülejäänud sõdurid pidid põgenema. Jaanuaris [[1713]]. aastal laskis Stenbock [[Altona]] linna maha põletada. Pärast seda liikusid rootslased [[Tönning]]i kindlusse [[Holstein]]-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri 3000 Rootsi sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid [[16. mai]]l 1713<ref name="88Ttc" />.

Peeter I kindlustas oma territoriaalsed võidud Läänemere piirkonnas. Suvel 1713. aastal vallutas ta Lõuna-[[Soome]]. Merel olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, olles Vene [[Balti laevastik]]ust kaugelt üle. Peeter I ainuke šanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. [[5. august|5.]]–[[7. august]]il (vkj 25.–27. juulil) [[1714]]. aastal olid mõlemad laevastikud vastamisi ''Hankoniemi'' ehk [[Hanko merelahing]]us. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, kuid hea manööverdamisvõimega Vene väikelaevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning [[abordaaž|abordeerisid]] liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas.

Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. [[21. jaanuar]]il [[1720|1720. aastal]] sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu ([[Stockholmi rahu 1720]]). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini.

[[29. veebruar]]il 1720. aastal sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa [[Fredrik I]].

[[7. august]]il 1720. aastal võitis Vene laevastik [[Grönhamni lahing]]us Rootsi eskaadrit.

Põhjasõja lõpetas [[10. september|10. septembril]] (vkj 30. augustil) [[1721]]. aastal sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]]. Rootsi loovutas sellega [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u, [[Eestimaa kubermang]]u, [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e ja [[Viiburi]]. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud.

*[[Pühajõe lahing]] [[26. november|26. novembril]] [[1700]], [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. novembernovembril 1700

*[[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] (30. (vkj 19.) novembernovembril [[1700]], Rootsi kalendri järgi 20. novembernovembril 1700)

*[[Petseri lahing]] 13. veebruarveebruaril [[1701]]

*[[Spilve lahing]] (19. (vkj 8.) juulijuulil 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juulijuulil 1701)

*[[Räpina-Lokuta lahing]] (''Rappin'') 4. augustaugustil 1701

*[[Vastse-Kasaritsa lahing]] (''Neu-Kasseritz'') 5. septemberseptembril 1701

*[[Rõuge lahing]] (''Rauge'') (15. septemberseptembril 1701, Rootsi kalendri järgi 5. septemberseptembril 1701)

*[[Erastvere lahing]] [[9. jaanuar]] [[1702]] (29. detsemberdetsembril 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsemberdetsembril 1701)

*[[Kliszówi lahing]] 9. juulijuulil 1702

*[[Hummuli lahing]] (29. (vkj 18.) juulijuulil 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juulijuulil 1702)

*[[Pultuski lahing]] 21. aprillaprillil [[1703]]

*[[Saladeni lahing]] 19. märtsmärtsil 1703

*[[Kastre lahing]] [[14. mai|14. mail]] [[1704]]

*[[Narva lahing (1704)|Narva lahing]] 10. juuli –juulist 27. augustaugustini [[1704]]

*Tartu vallutamine 1704 12. juulijuulil 1704

*[[Jakobstadti lahing]] 26. juulijuulil 1704

*Narva vallutamine 9. augustaugustil 1704

*[[Poseni lahing]] 9. augustaugustil 1704

*[[Punitzi lahing]] 28. oktooberoktoobril 1704

*[[Gemäuerthofi lahing]] 16. juulijuulil [[1705]]

*[[Fraustadti lahing]] [[3. veebruar|3. veebruaril]] [[1706]]

*[[Kaliszi lahing]] 19. oktooberoktoobril 1706

*[[Hołowczyni lahing]] 4. juulijuulil [[1708]]

*[[Malatitze lahing]] [[30. august|30. augustil]] [[1708]]

*[[Lesnaja lahing]] ([[9. oktoober|9. oktoobril]] 1708, Juliuse kalendri järgi 28. septemberseptembril, Rootsi kalendri järgi 29. septemberseptembril 1708)

*[[Poltava lahing]] ([[8. juuli|8. juulil]] 1708, Juliuse kalendri järgi 27. juunijuunil, Rootsi kalendri järgi 28. juunijuunil [[1709]])

*[[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], [[Rootsi garnison Tallinnas]] alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. august –augustist 29. septemberseptembrini 1710

*[[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]] 28. veebruarveebruaril [[1710]]

*[[Gadebuschi lahing]] 20. (vkj 9.) detsemberdetsembril [[1712]]

*[[Tönningi lahing]] (maimais [[1713]])

*[[Storkyro lahing]] 19. veebruarveebruaril [[1714]]

*[[Hankoniemi lahing]] ([[5. august|5.]]–[[7. august|7. augustil]] [[1714]], vkj 25.–27. juunijuunil)

*[[Dynekileni lahing]] 8. juulijuulil 1716

*[[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa lahing]] [[4. juuni|4. juunil]] [[1719]]

*[[Grönhamni lahing]] [[7. august|7. augustil]] [[1720]]