Jaak Pihlak: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Laidoner (arutelu | kaastöö)
eluloo oluline parandamine ja täiendamine
1. rida:
[[File:Jaak Pihlak 1.jpg|thumb|Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak rääkimas veebruaris 2018 kavandatava Viljandi muuseumi 140. sünnipäeva tähistamisest ja muuseumitööst.]]
 
'''Jaak Pihlak''' (sündinudsündis [[1. detsember|1. detsembril]] [[1961]] [[Viljandi]]s) on eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja.
 
Pihlak on lõpetanudLõpetas Puiatu 8-klassilise Kooli ja [[Viljandi 5. Keskkool]]iKeskkooli ning [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|Tartu Ülikooliülikooli filosoofiateaduskonna]] ajaloo-osakonna. Ta kaitses [[1995]] ''[[baccalaureus artium]]i'' kraadidiplomitööga Eesti“Eesti sõjaväe atašeedeatašeed teemal 1918–19401918-1940”.
 
Kaitses 2006. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas ''magister artiumi'' (teadusmagister) kraadi, tema magistritöö oli "Karutapjad ja ristimehed. Eesti-Läti suhted teenetemärkide näitel".
Pihlak töötab [[1991]]. aastast [[Viljandi Muuseum]]i direktorina. [[1994]]. aastast on ta [[Eesti Muuseuminõukogu]] liige; [[1988]]. aastast Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse esimees ja oli aastatel 1995–[[1999]] Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president.
 
Töötab 1991. aasta septembrist Viljandi Muuseumi direktorina.
Ta on avaldanud arvukalt artikleid koguteostes ja perioodilistes väljaannetes ning väiketrükiseid Eesti ohvitserkonna, Vabadussõja mälestussammaste, Eesti Vabadusristi ja Läti [[Karutapja orden]]i kavaleride ning sõjahaudade alal.
 
On alates 1988. aasta novembrist Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse esimees.
 
On olnud Viljandi linnavolikogu liige aastatel 1989-2002 ja taas 2005. aastast tänaseni.
 
On 1999. aastast Akadeemilise Ajalooseltsi, 2001. aastast loomingulise kollektiivi "Sakala Kalender" ja 2004. aastast Eesti Sõjamuuseumi nõukogu liige.
 
On 2006. aastast Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaskogu liige.
 
Oli Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu asutajaliige, asepresident aastatel 1993-1995 ja president aastatel 1995-1999. Samuti olnud Eesti Muuseuminõukogu liige aastatel 1994-2006.
 
On kuulunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Kindral Laidoneri Seltsi Viljandi osakonna juhatusse ning Viljandi Kultuurikolledži ja Johann Köleri Fondi nõukogusse.
 
Avaldanud monograafia „Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad (Viljandi, 2010) ning koostanud mahuka teatmeteose „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ (Viljandi, 2016) ja kogumiku "Muinsuskaitseliikumine Viljandimaal" (Viljandi, 2003).
 
Olnud kaasautor 12-köidelisele raamatusarjale “Sakalamaa ei unusta” (Viljandi, 1991-1997), andmekogudele “Eesti Vabadusristi kavalerid. Register” (Pärnu, 1997) ja "Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Register" (Viljandi, 2004), “Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased” I (Tallinn, 1998), II (Tallinn, 2002), II (Tallinn, 2003), IV (Tallinn, 2005), "Kindral Johan Laidoner" (Tallinn, 1999), “Vabadussõja mälestusmärgid” I (Keila, 2002) ja II (Keila, 2005), "Eesti soomusrongid ja soomusronglased" (Tallinn, 2003), "Vabadussõjast Võidusambani" (Tallinn, 2009).
 
Samuti olnud konsultant raamatute "Põhja Pojad Eestis" (Viljandi, 2003) ja "Põhja Poegade retk" (Viljandi, 2008) koostamisel ning juhendaja kogumiku "Eesti Vabadussõda kooliõpilaste silmade läbi" (Tallinn, 2005) tegemisel.
 
Ta on avaldanudAvaldanud arvukalt artikleid koguteostes ja perioodilistes väljaannetes. ningKoostanud väiketrükiseid Eesti ohvitserkonna, Vabadussõja mälestussammaste ja Vabadussõjas langenute ning neile pühendatud mälestusmärkide, Eesti VabadusristiVabaduse Risti ja Läti [[Karutapja orden]]iordeni kavaleride kohta ning sõjahaudadekommunistlike repressioonide ja sõjahaudadega alalseonduvalt.
 
Muinsuskaitsejuhina olnud eestvedajaks arvukate Vabadussõja monumentide ja mälestustahvlite rajamisel Eesti riigimeestele ja sõjaväelastele, Vabadussõjas langenuile, Vabaduse Risti ja Karutapja ordeni kavaleridele, metsavendadele, ühiskonna- ja kultuuritegelastele ning Eesti iseseisvusega seonduvate oluliste sündmuste jäädvustamisel.
 
Pälvis 1989. aastal aktiivse muinsuskaitselise tegevuse eest Eesti Kultuurifondi aastapreemia, 2002. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi Teeneteristi ja 2010. aastal Kaitseministeeriumi Kuldrinnamärgi.
 
Vabariigi President annetas 2006. aastal talle Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete eest Riigivapi V klassiga.
 
Tunnustati 2017. aastal Hendrik Sepa preemiaga ''2016. aasta parima Eesti sõjaajaloolise publikatsiooni “Eesti Vabaduse Risti kavalerid”'' eest.
 
Abikaasa Tiina (1969), tütar Mari-Ann (1989) ja poeg Jaak-Erik (2002).
 
==Tunnustus==