Barokk (muusika): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
94. rida:
==Muusikast mõtlemine baroki ajal==
Baroki ajal mõeldi muusikast kolmel moel:
* 1. ''musica theoretica'' ehk ''musica speculativa'', mis kujutas enesest heli ja muusika struktuuride teoreetilist mõtestamist ning mida õpetati ladinakoolis ja ülikoolis osana vabade kunstide (''artes liberales'') õppekavast;
* 2. ''musica practica'', mis kujutas enesest praktilist musitseerimist ehk
**
** ''musica mensurabilis'', mis kujutas enesest mitmehäälse polüfoonilise figuratiivse muusika loomist ja esitamist
* 3. ''musica poetica'', mis kujutas enesest tegelemist heliloomingu retooriliste aspektide ja muusika helikeele printsiipidega. Muusikat mõisteti keelena, millele rakenduvad kõnekunsti ehk retoorika ning poeesia ehk luulekunsti reeglid. Seetõttu hakati sel ajal rääkima ka igale heliloojale omasest helikeelest. Õpetus muusikalisest retoorikast oli seotud tekstis olevate kujundite seadmisega muusikasse ja nende tõlgendamisega. Muusikalist retoorikat
** kõrge heli võis tähendada kõrgust ning seda kasutati, kui näiteks tekstis oli juttu kõrgest mäest või taevast,
** madal heli seevastu tähendas sügavust (orgu või põrgut);
** kromaatiline pooltoon võis väljendada valu ja piina;
| |||