VHF-sagedusala: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ümbersuunamine lehele VHF-sagedusala Märgis: Uus ümbersuunamine |
P Tühistati kasutaja LAviki (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Pelmeen10. Märgised: Ümbersuunamine eemaldatud Tühistamine |
||
1. rida:
'''Meeterlaineala''' ehk '''VHF-sagedusala''' (ingl k ''Very High Frequency'') on [[raadiosagedus]]ala vahemikus 30 MHz kuni 300 MHz.<ref>{{raamatuviide| autor=Jaak Umborg| pealkiri=Raadiotehnika alused| aasta=2017| lehekülg=19}}</ref> Nimetus meeterlaineala tuleneb sellest, et [[lainepikkused|lainepikkuste]] vahemik on 1 [[meeter|meetrist]] 10 [[meeter|meetrini]].
#suuna[[VHF-sagedusala]]▼
Meeterlainealast kõrgema sagedusega on [[detsimeeterlaineala]] (UHF) ja madalama sagedusega [[lühilaineala]].
==Kasutamine televisioonis==
VHF-sagedusala (meeterlaineala) jaguneb kolmeks ribaks. Analoogtelevisiooni kanalid 1.–12 paiknesid ribades I ja III.
Sagedusala ülemist osa 230–300 MHz kasutatakse kaabeltelevisioonis (kanalid S11–S20). Digitaaltelevisiooni saateid edastatakse praegusajal [[UHF]]-sagedustel.
==Kasutamine raadioringhäälingus==
Raadioringhäälingus on meeterlainete kohta kasutusel nimetus '''[[ultralühilaine]] - ULL''' (saksa k Ultrakurzwelle, UKW; vene k Ультракоро́ткие во́лны, УКВ; soome k. ''ultra lyht aalto'', ULA). Inglise keeleruumis on samas tähenduses kasutusel lühend '''FM''' (sõnadest ''Frequency Modulation'' ehk [[sagedusmodulatsioon]]), sest [[heli]] edastatakse meeterlainealas [[sagedusmodulatsioon|sagedusmoduleeritult]].
{| class="prettytable"
! | Laineala
! | [[Raadiosagedus]]te vahemik
! | Kasutus
|-----
| [[OIRT]] ultralühilaineala || 65,9–74 MHz
| Oli kasutusel raadiosaadete edastamiseks [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja mitmetes teistes [[Ida-Euroopa]] maades.
|-----
| [[Jaapan]]i ultralühilaineala || 76–90 MHz
| 4-meetri ala
|-----
| [[:en:ITU-R|ITU-R]] ultralühilaineala (VHF riba II) || 87,5–108 MHz
| Kasutab valdav osa Euroopa ja sh Eesti raadiojaamu (vt. [[Eesti raadiojaamade loend]])
|}
===Ajaloost ===
Esimese sagedusmodulatsiooniga saatja-vastuvõtja ehitas 1933. a USA insener [[:en:Edwin Howard Armstrong|E. H. Armstrong]] (1890–1954). Esimesed FM-saated lasti eetrisse 1948. a Saksamaal ultralühilainel. 1950. aastatel võeti FM-raadio kasutusele kogu Euroopas ning alustati [[stereofoonia|stereofooniliste]] saadete (stereosaadete) edastamist.
Sagedusmodulatsiooniga (FM) saadete ajalugu Eestis:
*1956, 1. mai – esimesed saated ultralühilainel Tallinnast
*1961, 21. juuli – esimene [[stereoheli]]ga saade ultralühilainel
*1991 – [[Tallinna teletorn]]is alustas tööd esimene saatja sagedusribas 87,5–108 MHz
*1992, 1. märts – Tallinnas tuli sagedusel 100,7 MHz eetrisse esimene kommertsraadiojaam Kuku
Seejärel kui Eesti Raadio lõpetas 1998. aastal välislevi [[lühilaine]]l ja kogu levi [[kesklaine]]l. on Eesti Raadio programmide vastuvõtt võimalik kogu Eestis ainult ultralühilainel (87,5–108 MHz) ja [[Internet]]is. <ref>[http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/raadio_ajalugu_eestis.html Tallinna Polütehnikum, Telekommunikatsiooni alused, Õpiobjektid, Raadio ajalugu Eestis]</ref>
==Viited==
{{viited}}
==Vaata ka==
*[[Raadiolained]]
*[[VHF ringsuunaline raadiomajakas]]
[[Kategooria:Raadiotehnika]]
[[Kategooria:Televisioon]]
[[Kategooria:Raadiolained]]
| |||