Boliid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Habemik (arutelu | kaastöö)
P kümmekonna, mitte kümnekonna
PResümee puudub
9. rida:
Kui suuremad boliidid jõuavad kümmekonna kilomeetri kõrgusele, hakkab kostma ka [[heli]] ja nad võivad ohtlikuks muutuda. Kui meteoorkeha lendab madalamal kui 60 km maapinnast, kujuneb [[ballistiline lööklaine]], mis muundub [[helilaine]]ks. Helilaine meieni jõudes kuuleme pauku. Väiksemad boliidid pole ohtlikud, sest nad põlevad enne maapinnale jõudmist täielikult ära. Ent näiteks meetrise läbimõõduga boliid jõuab kindlasti Maa pinnale. Maailmas on teada juhtumeid, kui nad on kukkunud [[auto]]dele ja majadele, tabanud koeri ja inimesi.
 
Vanasti pidasid mõned neid tuldpurskavatekstuld purskavateks lendavateks [[draakon]]iteks.
 
Viru-Roela kohal [[1. juuni]]l [[1937]] aastal plahvatanud boliid tekitas 8-meetrise [[Simuna kraater|Simuna kraatri]].
 
Baltimaades nähti [[11. veebruar]]il [[1976]] erakordselt heledat nn. [[Balti boliid|Balti boliidi]].
 
Boliide on Eestis nähtud näiteks
*[[15. märts|15. märtsil]] [[2002]] Kose valdvallas
*[[20. november|20. novembril]] 2002 VilsandiVilsandil
*[[21. november|21. novembril]] 2002 SaaremaaSaaremaal
 
==Vaata ka==