Viljandi piiramine (1223): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
26. rida:
Eestimaa põhjaosas saarlaste ärgitusel toimunud Taani võimu vastasest ülestõusust innustunud Viljandi sakalased tungisid 1223. aasta [[29. jaanuar]]il koos nendega linnuses viibinud orduvendadele, ordu sulastele ja saksa kaupmeestele kallale ning tapsid või vangistasid nad. Viljandlaste eestvedamisel laienes ülestõus ka mujale Sakalasse, Ugandisse ja Järvamaale. Ülestõusnud ütlesid lahti [[ristiusk|ristiusust]] ja teatasid ka riialastele, et nad ei kavatse seda enam kunagi vastu võtta. Mässu käigus võetud vangid vahetati välja varem piiskopile ja ordule pantvangiks antud Sakala ülikute poegade vastu. Saarlastelt õpiti kiviheitemasinate ehitamist, harjutati orduvendadelt võetud [[amb]]ude kasutamist ja kindlustati linnuseid.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXVI 4–9, lk 231–235</ref> Valmistudes riialaste vastulöögiks kutsuti Viljandisse (sarnaselt kogu Sakala ja Ugandiga) sõjamehi Novgorodist ja Pihkvast, mis võis tähendada endi Vene vürstide ülemvõimu alla andmist<ref>[[Anti Selart|Selart, Anti]], [[Ivar Leimus]], [[Linda Kaljundi]], [[Heiki Valk]]. ''Ristiretked ja vallutussõjad 13. sajandi Liivimaal'', teoses "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. Lk 52</ref>.
Sakalaste rahuettepanek lükati Riias aga tagasi. Ordu palus kaotatud alade tagasivallutamiseks abi piiskopi leerilt, lubades vastutasuks edaspidi Eestimaal alistatud aladest 2/3 Riia ja [[Lihula piiskop|Eestimaa]] piiskoppidele jätta. Märtsi paiku tehtigi ühine sõjakäik Sakalasse, kuhu kutsuti kaasa ka Riia piiskopi ja ordu võimu all olevaid [[latgalid|latgaleid]] ja [[liivlased|liivlasi]]. Viljandlased ründasid linnuse juurde jõudnud ühisväge. Lahingut kirjeldav Henriku kroonika jääb selle tulemuse kirjeldamisel ebamääraseks, öeldes, et kristlaste vägi "pöördus nendest ära" ja jätkas ümbruskonna rüüstamist. Võimalik, et tegu oli viljandlastele võiduka lahinguga.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXVI 13, lk 237</ref> Hiljem käisid sakalased koos venelastest abiväe, ugalaste ja Kesk-Eesti väikemaakondade eestlastega latgalite ja liivlaste alal rüüsteretkel, mille käigus sai surma Viljandi Vene väeüksuse juht Waremar. Tagasiteele asunud eestlased ja venelased said [[Teine Ümera lahing|Ümera lahingus]]
==Piiramine==
| |||