August Kitsapea: erinevus redaktsioonide vahel

Õppis lennuväerügemendi õppejaoskonnas lendurite kursusel, mille lõpetas 1925. aastal. Viidi seejärel üle Tartus asunud eskadrilli[[eskadrill]]i nr. 1 lenduriks, mis 1. aprillist 1927 nimetati eskadrilliks nr. 5. Õppis alates 1927 [[Tartu Ülikool]]is majandusteadust, kuid õpingud jäid aasta pärast pooleli. [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlane.

1929. aastal lõpetas Tallinnas asunud eskadrillis nr. 9 lendurinstruktorite kursuse ning töötas järgmisel aastal mõned kuud sama eskadrilli instruktorina. 1. juulist 1930 viidi üle Tartus loodud Üksikusse Lennuväedivisjoni nr. 2 ning määrati I salga ülema kohale. 1932. aasta suvel kuulus [[lendur]]ite hulka, kes tõid [[Inglismaa]]lt Eestisse [[Avro 626]] tüüpi õppelennukid. 20. oktoobrist 1936 määrati ÜLD nr. 2 tehnikajaoskonna ülema kohale. 20. juulist - 24. oktoobrini 1939 oli lähetusel Inglismaale, et vastu võtta sealt ostetud [[Supermarine Spitfire]] ja [[Westland Lysander]] tüüpi lennukid[[lennuk]]id. Alanud sõja tõttu jäid lennukid saamata. 24. aprillist - 1. juunini 1940 viibis [[Saksamaa]]l, seoses sealt ostetud luurelennukite [[Henschel Hs 126]]B-1 kojutoomisega.

[[Anneksioon|Annekteeritud]] Eestis, alates 27. septembrist 1940 loeti August Kitsapea teenistuses olevaks [[Eesti NSV]] [[Lennubaas (1927–1940)|Lennuväe baasi]] juures, kuna Eesti Lennuväedivisjoni nr. 2 tehnikajaoskonna varad olid koondatud sinna. 1. oktoobrist 1940 vabastati ta ametikoha koondamise tõttu ametist ning lähetati [[Sõjavägede Staap]]i [[kindralmajor]] [[Jaan Kruus]]i käsutusse. 31. oktoobril 1940 määras uus võim ta Eesti [[2. Lennuväedivisjon]]i likvidaatori abiks ning 10. novembril 1940 vabastativallandati ta teenistusest koosseisude koondamise tõttu. Kitsapea töötas seejärel Rapla Masintraktorijaamas vanemmehaanikuna.

1941. a. suvel võitles taganevate [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] sõjaväeosade vastu [[major Hirvelaane pataljon]]is, pärast [[major]] [[Hans Hirvelaan]]e langemist 20. septembril 1941 [[Rapla]] lahingus võttis August Kitsapea [[pataljon]]i juhtimise üle. Pärast pataljoni likvideerimist määrasid Saksa okupatsioonivõimud ta Tartu Omakaitse Maleva 7. ([[Jõgeva]]) pataljoni ülemaks. 1944. aasta alul moodustati igas [[Omakaitse]] malevas üks neljast kompaniist koosnev lahingpataljonvõitluspataljon. August Kitsapea määrati Tartu maleva lahingpataljonivõitluspataljoni ülemaks. Tartu ning [[Võru]] lahingpataljonidestvõitluspataljonidest moodustati Tartumaa Omakaitse LahingrügementVõitlusrügement, mis asus [[Peipsi järv]]e äärde rannakaitsele.

Pärast [[Punaarmee]] sissetungi Eestisse lahkus ta 1944. a. sügisel Saksamaale. 1947. aastal emigreerus A.Kitsapea Saksamaalt Geislingeni põgenikelaagrist [[Austraalia]]sse. OliTa oli esialgu Dunlopi firmas tööline, ostis seejärele omale farmi Sydney lähedal West Hoxtonis. Hiljem olitöötas ta arveametnikuksarveametnikuna kohalikulekohalikus eestlasele kuuluvas firmas Marine Plastic Co Pty.