Redaktsioon: 21. mai 2018, kell 17:38 redigeeri Meryli (arutelu \| kaastöö) 2200 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. august 2018, kell 14:04 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 811 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: Kui esimese järjekorra pärijaid ei ole, siis tulevad pärima teise järjekorra pärijad.<ref>Pärimisseadus § 12 lg 2. - RT I, 10.03.2016, 16.</ref> Teise järjekorra seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja vanemad ja kui üks neist või mõlemad on surnud enne pärandajat, siis astuvad varemsurnud vanema asemele tema alanejad, ehk siis pärandaja vennad-õed, vendade-õdede lapsed jne.<ref>Pärimisseadus § 14. - RT I, 10.03.2016, 16.</ref> Kui ei ole sugulasi ei esimesest ega teisest järjekorrast, tulevad pärima kolmanda järjekorra sugulased.<ref>Pärimisseadus § 12 lg 3. - RT I, 10.03.2016, 16.</ref> Kolmandasse järjekorda kuuluvad pärandaja vanaemad ja vanaisad, või kui keegi neist on enne pärandajat surnud, siis astuvad tema asemele tema alanejad sugulased, see tähendab pärandaja tädid-onud, tädi- ja onulapsed jne.<ref>U. Liin. Pärimisõigus. Tallinn:Ilo 2005, lk 30-31.</ref> Sugulust reguleerib perekonnaseadus.<ref>Perekonnaseadus § 80. RT I, 09.05.2017, 29.</ref> Pärandaja sugulasteks saavad olla isikud, kes pärandajast põlvnevad. Põlvnemine on võimalik bioloogiliselt ja õiguslikult. == Bioloogiline ja õiguslik põlvnemine == 14. rida: [[Fail:Sugulusliinide põhimõte.jpg\|pisi]] Eesti õiguse järgi on pärimisõiguse seisukohast täiesti võrdsed nii need lapsed, kes on sündinud abielulisest kooselust, kui ka need, kelle vanemad ei ole omavahel abielus. Oluline on vaid see, et põlvnemine konkreetsest isikust oleks õiguslikus mõttes tuvastatud. Kui enne oma vanema surma ei ole näiteks oma põlvnemist isast jõutud veel õiguslikult vormistada, siis tuleb seda teha ~~peale~~pärast oma tegeliku isa surma. Seni kuni vale kanne ei ole kustutatud ja põlvnemine bioloogilisest isast on kohtulikult tõestamata, ei saa oma bioloogilise isa vara seadusjärgselt pärida. Pärimisõigusele ei avalda mõju see, kui vanemad omavahel lahutavad ja seejärel kellegi teisega abielluvad. Sellisel juhul säilib pärimisõigus ikkagi oma lihaste vanemate järel, kes on vanemana kantud isiku sünniakti. 22. rida: Sugulus on oluline ka otsustamaks, kes pärib juhul, kui mõni pärandaja seaduse järgi pärima õigustatud isikutest on surnud enne pärandi avanemist. Näiteks on pärandajal (A) abikaasaga (B) kaks ühist last (C ja D) ja ühel abikaasal on lisaks üks laps (E) eelmisest abielust X-iga. Sugulusliinide põhimõtte kohaselt saavad pärandaja järelt seadusjärgselt pärida vaid abikaasade ühised lapsed ja mitte abikaasa laps eelmisest abielust, kuna viimasel puuduvad sugulussuhted pärandajaga, st ta ei põlvne pärandajast. Teistsugune oleks olukord siis, kui sureks abikaasa (B). Sellisel juhul oleks tal 3 kolm last, kes päriksid võrdsetes osades (olulised pole laste erinevad isad, kuna lapsed põlvnevad sellisel juhul ikkagi abikaasast). [[Fail:Nimetu joonis (1).svg\|pisi]] ==Viited== <references /> [[Kategooria:Pärimisõigus]]

Sugulusliinide põhimõte: erinevus redaktsioonide vahel