Vitruvius: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
Teisi selle perioodi arhitektuuriteooria arengut mõjutanud raamatuid pole säilinud. "Kümme raamatut" on olnud inspiratsiooniks arhitektuuriteoreetikutele mitme sajandi jooksul alates renessansist ning ükski arutelu arhitektuuriteooria kohta polnud võimalik Vitruviuse põhimõtteid puudutamata kuni 19. sajandini <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=21}}</ref>.
 
==Elu ja tema töö==
Vitruviuse elust ja karjäärist on teada vähe. Täpselt pole teada ei tema sünni- ja surmadaatumeid ega tema päritolu. Kindlalt saab väita vaid seda, mida ta ise oma raamatus on kirja pannud. Vitruvius teenis Rooma armees, seetõttu osales kindlusehitiste rajamisel ning [[Julius Caesar|Julius Caesari]] juhitud kodusõja ajal töötas välja piiramisrelvad. Pärast Julius Caesari surma (44. aastal eKr), [[Augustus|Octavianuse]] ajal, võttis osa Rooma akvedukti konstruktsioonide väljatöötamisel. Vitruvius läks erru u. 33 eKr ja oli välja teeninud hea pensioni, mis kindlustas muretu vanaduspõlve. "Kümme raamatut" valmisid 33–14 eKr (mõningatel andmetel 27–23 eKr).<ref name=":0" />
 
47. rida:
Linnaplaneerimise juures pidas Vitruvius oluliseks inimese vajaduste ja füsioloogia ja hügieeni tundmist, samuti oli linnaplaneerimise juures oluline tunda ehitusala kliimat ja looduslikke eripärasid; ehitusmaterjalidega töötamise juures oli Vitruviuse meelest tähtis tunda botaanikat, geoloogiat ja mineraloogiat. Vitruvius rõhutab, et teatrite ehituse on vaja tunda nii akustikat kui ka muusikateoorita, tõste- ja laskemehhanismide ehituse juures oli oluline teoreetilise mehaanika tundmine.
 
Vitruviuse teos oli suunatud laiemale lugejate ringile, sh tellijale <ref name=":2" /> mistõttu hinnati traktaati juba kaasajal ning järgnevad põlved kirjutasid seda korduvalt ümber. Keskajal pöörati traktaadile tähelepanu vaid vajadusest lahendada mõnda tehnilist probleemi hoonete ja mehhanismide ehituses. Varem ei pööratud tähelepanu arhitektuuri esteetilisele väärtusele, kuid see muutus renessansi ajastulrenessansiajastul, mil suurenes huvi arhitektuuri ja antiigi kaanonite vastu. Just renessanssirenessansi ajal kunstnikud ja arhitektid töötasid välja arhitektuuri esteetika alused, mis põhinesid Vitruviuse põhimõttetel. See mõjutas kogu arhitektuuri mitmeteks sajanditeks.
 
Tarktaati kirjutati korduvalt ümber, hiljem trükiti ja tõlgiti erinevatesse keeltesse. Vitruviuse töös tõstetatud probleemid ja tema arhitektuuri kategooriad tõlgendatakse ja interpreteeritakse läbi aegade erinevalt ja kuigi alati ei mõistetud Vitruviust õigesti, toetuti temale ning see avaldas tohutut mõju arhitektuuriteooriale peaaegu 19. sajandini <ref name=":3" /> vahendades uni tänapäevani iidsete arhitektide teadmised ja saavutused.